Mis ajast on kosmoseprügi olemas ja mis ajast on see probleemiks?
95 protsenti ümber Maa tiirlevatest objektidest on transpordiraketid, mahajäetud tehiskaaslasted ja ründerakettide šrapnellid. Tänaste arvutuste kohaselt tiirleb Maa ümber juba aukartustäratav 370 000 detaili, mida kosmoseprügiks liigitada võib.
Viimane suurem avarii, mille süüks loetakse kosmoseprügi, leidis aset 2009. aastal, mil satelliit Iridium 33 põrkas Siberi kohal kokku satelliidiga Kosmos 2251 kiirusel umbes 16 kilomeetrit sekundis. See oli ka esimene suurem sedasorti avarii.
Kokkupõrge tekitas 1500 tükist kosmoseprügist pilve, millest kõrvale hoidmiseks pidi oma asukohta korrigeerima rahvusvaheline kosmosejaam ISS. 2007. aastal toimunud Hiina raketikatse jättis atmosfääri ülakihtidesse 150 000 kolatükki. Nii lihtsalt see käibki.
2009. aastal olid Rahvusvahelises kosmosejaamas viibivad USA astronaudid sunnitud end ajutiselt Vene kosmosemoodulisse Sojuz evakueerima, kuna jaama lähedusest avastati ohtlikku kosmoseprügi. NASA esindaja Laura Rochoni sõnul oli tol korral paanikat tekitanud objekti näol ilmselt tegemist mõnelt vanalt kosmoselaevalt pärit mootoriga.
Jaapanlased on aga pannud ette, et kosmoseprügi võiks kokku koguda maailmatu suure võrguga. Ehk siis oleme alles komoseprügi koristamise ja käitlemise protsessi päris algfaasis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!