Toetuse saanud viieaastast uuringut juhib Ühendkuningriigi Cambridge’i ülikool. Eestit esindab selles vastutava täitjana Christiana Lyn Scheib Tartu Ülikooli genoomika instituudist ja tema kasutada on ligi 700 000 eurot. Kolmas partner on Itaalias asuv Rooma La Sapienza Ülikool.

Christiana Lyn Scheibi sõnul aitab eelajaloolises Euroopas valitsenud ebavõrdsuse uurimine mõista, milline oli meie ammuste eelkäijate elukäik ja ühiskond, milles nad elasid.

„Tänu sellele saame teada, kuidas on ühiskonnakorraldus aja jooksul muutunud,“ rääkis ta.

Ammuste aegade all peetakse tema sõnul silmas perioodi, mis jääb põlluharimise kasutuselevõtu ja kirjalike allikate ilmumise vahele.

Luud ja jäänused jutustavad

Meetodid, mida Scheib koos uurimisrühmaga ebavõrdsuse katsetamise ning eelajaloolise elu ja surma analüüsimiseks kasutab, on suhteliselt uued.

Iidsel ajal elanud inimeste sotsiaalseid suhteid analüüsitakse näiteks osteobiograafia abil, mis võimaldab inimese luude abil jutustada tema elulugu. Selle abil saab teavet nii inimese identiteedi, tervise, toitumise, liikuvuse kui ka suguluse kohta.

Inimeste surma ja matmisviiside uurimiseks rakendatakse uudset matuse tafonoomiat. See on paleontoloogia haru, mis käsitleb organismide või nende jäänuste setetesse mattumise põhjusi ja seaduspära.
Kokku uuritakse ligi 400 muinasajal elanud inimese DNA-d, luustikke ja matusekombeid.

Uuringualused inimesed pärinevad kolmest ajaloolisest perioodist, mis hõlmavad neoliitikumi ehk nooremat kiviaega (6000–4000 eKr) ning ajavahemikke kiviaja lõpust kuni vanema pronksiajani (4000–1800 eKr) ja keskmisest pronksiajast kuni rauaajani (1800–600 eKr).

„Analüüsi tulemused võimaldavad meil esimest korda hinnata, kuidas mõjutas ebavõrdsus eelajaloolist Euroopat ja milline roll oli selles meie eelkäijatel,“ rääkis vanemteadur Scheib. „Midagi sellist ei ole varem mitte kunagi tehtud.“

Vanemteadur selgitas, et enne riikide kujunemist ei lähtunud ebavõrdsus mitte niivõrd poliitilisest võimust või rikkusest vaid mitmest muust eriilmelisest tegurist. „Ebavõrdsus võis esineda kogu Euroopa eelajaloos, kuid seda uut vaatenurka pole kunagi varem empiiriliselt katsetatud,“ lisas ta.

Genoomika instituudi direktor Mait Metspalu ütles uurimistööga astutakse samm edasi küsimustest, mida on DNA-ga seotud uurimustöödes juba mõnda aega esitatud: kustkohast mingi rühm inimesi tuli ning kus, kellega ja palju nad segunesid. Selle asemel küsitakse nüüd algavas uuringus hoopis seda, kuidas nendel inimestel läks ja millist elu nad elasid.

„See viib meid lähemale noil kaugetel aegadel elanute inimlikule mõistmisele,“ sõnas Metspalu.