Tundub, et hoolimata taoliste ilmingute avalikust pilkamisest laseb valimisealiste kodanike enamik end teatud kandidaatide välimusest ometi ära võrgutada, vahendab The Daily Telegraph.

Teadlased viisid läbi mastaapse katse, mille käigus näidati ligi 2000 poliitilise kandidaadi fotosid enam kui 10 000 tavakodanikule. Nii naised kui mehed eelistasid neid, keda pidasid välimuse poolest kütkestavamaks, selgub ajakirjas Journal of Public Economics avaldatud teadustööst.

Mida kaunim oli kandidaat, seda usaldusväärsemaks, arukamaks, meeldivamaks ja suutlikumaks teda peeti. Ometi osutavad autorid, et taoline tendents ei tähenda sugugi seda, et alati pääseks tüürile kõige ilusamad inimesed.

Näiteks ei pruugi valijaskond kohalike valimiste kontekstis oma esindajaga üldse silmast silma kohtuda, nii et tihti peavad nad otsuseid langetama vaid valimisreklaamidest ja ajakirjandusest hangitud teabe alusel.

Kui inimestele näidata aga ainult fotot, kalduvad nad hääletama ilu poolt ja seostama seda muude omadustega.

Valikut 1992 Soome poliitilise kandidaadi fotost näidati 10 011 inimesele, kellest 6303 ei olnud Soome elanikud. See tähendas, et enamikul katsealustest polnud aimugi hinnatavate inimeste poliitilisest veenvusest ega isikuomadustest.

Osalejail paluti anda kandidaatidele punkte kauniduse ja seejärel muude riigiteenistuja positsiooniga seonduvate omaduste alusel.

Iga tilluke tõus veetlevusskaalal tõi kaasa palju suurema hüppe oletatavas arukuses, pädevuses, meeldivuses ja usaldusvääruses, näitas Helsinki ülikooli majandusteaduskonna läbi viidud uurimus.

Isegi kui inimesed tundsid vaadeldud poliitiku ära, näitasid tulemused, et see ei mõjutanud otsust, kuna sama partei kauneid esindajaid hinnati paremaks koledamatest kolleegidest.

Eksperimendi edasiarenduses lisasid uurijad piltidele andmed kandidaatide hariduse ja ameti kohta, et näha, kas need muudavad tulemust. Teadlased nentisid, et muutust ei ilmnenud.

“Kas hea välimus on poliitikas eeliseks? Mitmel põhjusel paistab, et see võib nii olla,” ütlevad autorid. „Kui hea välimusega inimesed on veenmisjõulisemad, neid koheldakse ühiskondlikes suhetes paremini ja nad saavutavad töös suuremat edu, võivad nad paremini hakkama saada ka poliitikas. Meie peamine järeldus on, et ilust paistab olevat kasu.”

Üldiselt peetaksegi kauneid inimesi edukamateks, sedastatakse uurimustöös, ning see kehtib poliitikas samamoodi kui meelelahutustööstuses. “Positiivne seos ilu ja valimisedu vahel kehtib nii mees- kui naiskandidaatide puhul.”