Millise jälje jättis Eestisse Tšornobõli vihm?
Eestil suuresti vedas – Tšornobõli tuumajaama plahvatusel õhku paiskunud radioaktiivne pilv tegi ringi ümber meie lähiriikide, jättes Eesti peaaegu puutumata. 26. aprilli ööl 1986 plahvatuses Ukrainas Tšornobõli tuumajaama neljandas reaktoris paiskus atmosfääri hiigelsuur radioaktiivne pilv, mille jälgi on leitud kogu põhjapoolkeralt.
Nii Ukrainas kui Eestis oli toona aprilli lõpu kohta erakordselt suvine ilm – kõrgrõhkkonna tõttu oli päikeseline ja palav, vahendab Novaator.
Pilv suundus Ukrainast üle Leedu Poola, sealt edasi Rootsi ning keeras siis suuna Soome peale. Soome kohal said kuumad õhumassid kokku külma frondiga ning järgnenud tugev vihmasadu liikus Soomest edasi Venemaa suunas, riivates servast ka Ida-Virumaad.
Kui palju on Tšornobõli jäägid mõõdetavad Ida-Virumaal praegu, see huvitas Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlasi Merle Lustit ja Enn Realot, kes äsja avaldasid artikli ajakirjas Journal of Environmental Radioactivity. Uuring on üks osa Lusti äsjavalminud doktoritööst
Alates 1991. aastast on Ida-Virumaal mõõdetud kahe tseesiumi isotoobi koguseid pinnases. Poolestusaja järgi arvutades on koostatud mudel, mis võimaldab öelda, milline oli olukord 1. mail 1986, ehk päeval, mil Tšornobõli saastevihm Virumaad kastis.
Tänaseni on Tšornobõli jälgedest keskkonnas kõige rohkem leida tseesiumi isotoopi numbriga 137, mille poolestusaeg on 30 aastat. Teise tseesiumi isotoobi, mida pilv tuumajaamast laiali kandis, tseesium-134 poolestusaeg on kaks aastat, see on tänaseks keskkonnas lagunenud.