Milline on ideaalne jooksukiirus?
Varem arvati mõnikord, et inimeste ainevahetuskiirus on konstantne. Oletati, et kilomeetri läbimiseks kulub sama palju energiat hoolimata sellest, kas selleks kulutada viis või kümme minutit. Kuigi kiiresti joostes kulub energiat rohkem, tuleb seda kulutada vähem aega, vahendab Novaator LiveScience'i uudist.
Uues uuringus aga selgus, et igal inimesel on olemas optimaalne jooksutempo, mille juures kasutatakse sama maa läbimiseks kõige vähem hapnikku. Uurimistulemustest kirjutatakse põhjalikumalt ajakirjas Journal of Human Evolution.
Wisconsini ülikooli zooloogiaprofessor Karen Steudeli töörühm analüüsis kuuel erineval kiirusel jooksulindil jooksvate meeste ja naiste hapnikutarbimist ja süsihappegaasi väljutamist. Nagu arvata võiski, oli jooksjate füüsiline vorm ning hapnikutarbimine erinev, kuid iga jooksja jaoks oli olemas ideaalkiirus, millega jooksmisel hapnikutarbimine oli madalaim.
Meeste jaoks oli keskmiselt sobivaimaks tempoks 13,4 kilomeetrit tunnis, naiste jaoks 10,5 kilomeetrit tunnis. "Meie tulemused näitavad, et igaühe jaoks on olemas optimaalne kiirus, mis võimaldab väikseima hinnaga kohale jõudmist," ütleb Steudel.
Huvitaval kombel oli madalaimal testitud kiirusel - 7,2 kilomeetrit tunnis - ainevahetuse efektiivsus väikseim. Steudeli arvates võib see tuleneda jooksmise ja käimise vahepeal oleva liikumisviisi kohmakusest ja ebaloomulikkusest.
Miks uurib zooloogiaprofessor jooksmise efektiivsust? Steudel on oma varasemates töödes püüdnud seletada, miks inimese esivanemad hakkasid kahel jalal liikuma. Ta on leidunud, et kahel jalal liikumine võis meie esivanemate jaoks olla vahemaade läbimiseks efektiisem kui neljal jalal liikumine. Püsti seismisest võis olla kasu ka saakloomade avastamisel.
Värske uuring võib aidata seletada, kuidas inimese esivanemad kõndimiselt jooksmisele lülitusid. „Uurimus aitab leida vastust küsimusele, kas Homo perekonna kehavormi kujunemisel evolutsioonis on olnud olulisem jooksmine või kõndimine."
