Milline oli maailma esimene taim?

Rühm teadlasi väidab olevat senisest selgemini jälile saanud sellele, missugune võis olla maailma kõige esimene taim.

Levinud teooria järgi said taimed alguse, kui keegi primitiivne ainurakne olend, nii öelda protist, kes ei olnud veel ei taim ega loom ega seen, haaras enda sisse sinivetika. Sinivetikas ehk tsüanobakter hakkas siis protisti sees elama ja temast sai seal uus rakuorganell. Sinivetika ehk tsüanobakteri endasse haaranud protistist sai aga maailma kõigi taimede esivanem, ehkki ta ise veel taimede hulka ei kuulunud, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

Sinivetikatest pärinevad organellid plastiidid esinevad kõigis taimerakkudes ja just nemad võimaldavadki taimedel fotosünteesiga tegeleda.

Dana Price Rutgersi ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd uurinud üht algelist vetikat ehk glaukofüüti Cyanophora paradoxa, täpsemalt selle vetika sees asuvate plastiidide sees tegutsevaid geene, ja leidnud, et need geenid on väga sarnased tänapäevaste vabalt elutsevate sinivetikate geenidega. Nii võib oletada, et kõigi taimede esivanem võiski olla just selle primitiivse vetika sarnane olend.

Pikemalt loe ERRi teadusuudistest!