Inimese luude uurimine annab mitmesugust informatsiooni kunagiste populatsioonide kohta. Seejuures ei ole olemas kahte identset luustikku: sarnaselt sõrmejälgedele on iga inimese luustik unikaalne. See kannab endast infot tema vanuse, soo, pikkuse ja välimuse kohta.

Samuti annab luustik aimu inimese eluviisist: kas ta tegi füüsiliselt rasket tööd, milliseid haigusi ta põdes ja mitu luud elu jooksul murdis.

Võimalik on teha ka keemilisi analüüse, mis annavad aimu näiteks inimese toitumisest ja rändest. Kõik kogutud infokillud moodustavadki inimese bioloogilise profiili.

Inimese eluloo koostamiseks analüüsivad luu-uurijad luude väliseid tunnuseid nagu luude areng, suurus, lihasekinnituste tugevus, ja luude kuju. Selgitatakse, kas tegu on lapse, nooruki või täiskasvanuga.

Kuna täiskasvanutel on sootunnused selgelt välja arenenud, on nende puhul võimalik kindlaks teha ka seda, kas tegemist on mehe või naisega.