Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli evolutsioonigeneetikud koostöös Inglismaa Cambridge'i ülikooli ja India teadlastega avaldasid äsja ajakirjas The American Journal of Human Genetics artikli India elanikkonna geneetilise omapära kohta. India elanikkonna geene on maailma teistest piirkondadest vähem uuritud, seda isegi naabermaa Pakistaniga võrreldes.

Eesti Biokeskuse teadusdirektor Mait Metspalu, äsja ilmunud artikli esimene autor ütles, et esimese asjana viitab Indiast pärit geeniproovide analüüs sellele, et varieeruvus on seal väga suur. See viitab, et läbi aegade on Indias elanud teiste piirkondadega võrreldes rohkem inimesi  ja nad on oma ajaloos läbinud ilmselt suhteliselt vähe pudelikaelaefekte, mis geneetilist varieeruvust vähendavad. Pudelikaelaefektiks nimetatakse seda, kui  suur osa populatsioonist saab miskipärast hukka, näiteks tuleb jääaeg,  ning koos nendega kaob ka suur osa selle populatsiooni geneetilisest varieeruvusest.

Kui halvad ajad on möödas ja populatsiooni arvukus taastub, on pudelikaela efekti mõju endiselt täheldatav vähenenud geneetilises varieeruvuses, mille taastumiseks läheb aega palju rohkem kui populatsiooni arvukuse taastumiseks.