Milles peitub vasakukäeliste edu saladus?

 (42)
Milles peitub vasakukäeliste edu saladus?
Reuters/Scanpix

USA äsja ametisse astunud president Barack Obama on juba kaheksas vasakukäeline 43st Ameerika presidendi ametit pidanud mehest. Selline proportsioon on märkimisväärselt üle rahvastiku keskmise normi, mis hõljub kümne protsendi lähistel.

Tõsi, USA president James A. Garfieldi (1831 — 1881) loetakse vasakukäeliseks teatud mööndustega — paljud peavad teda mõlemakäeliseks. Kuid fakt on, et enamik mõlemakäelisi on osaliselt ümber õpetatud vasakukäelised, vahendab LiveScience.

Tõtt-öelda on kõik presidendid alates 1974. aastast, Jimmy Carter ja George W. Bush välja arvatud, olnud vasakukäelised, nagu on ka Obama endine vabariiklasest oponent senaator John McCain. Ja Al Gore.

On’s tegu vaid kokkusattumusega või on vasakukäelisuses siiski midagi, mis loob eeldused presidentuurile?

Mingisugune evolutsiooniline eelis, olgu see keskmisest kõrgem intellekt või keelevaist, on vähemalt viimase 200 000 aasta jooksul säilitanud stabiilset rühma vasakukäelisi, ütles Londoni ülikooli kolledži psühholoogia ja arstiteaduse professor Chris McManus.

500 000 aasta eest toodetud tööriistad vasakukäelistele

Ajaloolased on nõus, et vasakukäelisus on sama vana kui inimkond.

Vanimad tõendid vasakukäelisuse kohta on leitud Keeniast, kus poole miljoni aasta vanusest peidikust avastatud 54 kivist tööriistast kuus (ehk ligi 11 protsenti) olid tahutud vasaku käega. Samamoodi jätsid liha kiviriistadega töödelnud neandertallased enam kui 150 000 aastat tagasi hammastele jälgi vasakule või paremale kaldu nurga all — mis näitas vastaskäelisust — peaaegu täpselt suhtes 1:9, mis kehtib tänapäevalgi.

Seotud lood:

Prantsusmaalt ja Hispaaniast leitud kaljujoonised annavad samuti alust arvata, et vasakukäelisi leidus meie kõukude seas juba vähemalt 30 000 aasta eest. Koopaseintelt leitud nn käejoonistuste negatiive — ühe käega ümber teise kämbla visandatud piirjooni — uurinud teadlased leidsid, et vasemat kätt joonistati paremast märksa sagedamini.

Mitmed ürikud kinnitavad paljude kuulsate ajalooliste isikute tõenäolist vasakukäelisust — sellesse seltskonda kuulusid nii Makedoonia Aleksander kui Rooma riigi keiser Karl Suur.

Ehkki valimite suurus minevikust on väike ning ei paku vasakukäeliste täpse suhtarvu väljaselgitamiseks just piisavalt andmeid, on selge, et vasakukäelisust esines juba sadu tuhandeid aastaid tagasi.

Vasak pool seondub keeletajuga

Hoolimata pikast ajaloost on vasakukäelisus ainuomane ainult inimestele. Šimpansid ja gorillad, kellega meil on ühine esivanem ja hulk ühiseid füüsilisi omadusi, ei paista üht kätt teisele eelistavat.

Pole välistatud, et vasakukäelisus arenes välja koos teise ainuüksi inimestele omase karakteristikuga — keeleoskusega.

Enamik inimesi töötleb keelt vasemas ajupoolkeras, mis juhib ka keha paremat poolt, ning on seda eeldatavasti teinud alates sellest ajast, kui inimesed paarsada tuhat aastat tagasi keele abil mõtteid vahetama hakkasid. Geen, mis tegi just vasema poolkera keeletöötluskeskuseks, tingis ka meie parema poole muutumise domineerivaks, usuvad eksperdid nagu McManus.

Ehkki konkreetset vasakukäelisuse geeni pole veel leitud, on ühe käe eelistamine teisele tõenäoliselt pärilik omadus, nõustuvad teadlased. Vasakukäelistel vanematel on märksa suurem tõenäosus saada vasakukäelisi lapsi, ning lapsed, tundub, hakkavad vasemat kätt eelistama juba üsas, nagu näitab 2004. aastal kümne nädala vanuste loodetega läbi viidud uuring.

Üks hiljutisem uurimistöö annab alust hüpoteesile, mille kohaselt aju poolkerad arenemise ajal tegelikult “võitlevad” teatud funktsioonide — nagu käelisus — juhtimise pärast, ning et vasem poolkera (mis kontrollib paremat kehapoolt) väljub vägikaikaveost enamasti võitjana.

Teadustööd on aga huvitaval kombel näidanud, et isegi kui parem poolkera võidab, jagab vasem poolkera sellega osa ülesandeid. Seega, kui paremakäelistel inimestel toimub keeletöötlus ainult aju vasemas pooles, töötlevad vasakukäelised keelt peamiselt paremas, kuid osaliselt ka vasemas poolkeras.

Selline soodus “kaabeldus” võib teha vasakukäelised inimesed osavamaks teatud oskuste omandamisel, mis on vajalikud edukaks riigijuhtimiseks, leiab McManus, kes kirjeldas oma teooriaid raamatus “Parem käsi, vasem käsi” (“Right Hand, Left Hand”, Harvard University Press, 2002).