Prantsusmaa maineka kõrgkooli École Normale Supérieure teadlased usuvad oma 2009. a uuringu põhjal, et sõrmejäljed võimendavad kompides tajutavat infot, et kesknärvisüsteemil oleks seda kergem töödelda, vahendab mental_floss.

Näpujälgede muster ning üldse nende olemasolu ka loomariigis (nt ahvid, koaalad) aitasid luua ka hüpoteesi, et need tekkisid evolutsiooni käigus vajadusest puu otsas ronides ja asju katsudes neist paremini haarata.

Seda ei kinnitanud paraku Ühendkuningriigis asuva Manchesteri ülikooli biomehaanikateadlaste testid 2009. aastal.

Nad pakuvad aga teisi võimalikke põhjuseid: sõrmejäljed aitavad vähendada millegi puudutamisest või hoidmisest peopesale tekkivat füüsilist stressi; pakuvad karedal pinnal paremat puutepinda; aitavad veel paremini ära voolata.

Vastavaid hüpoteese on testitud, aga nende põhjal pole veel avaldatud ühtegi uuringut.