Miljard eurot kulus elektrijaama ehituseks, mis lõpuks tööle ei hakkagi

Saksamaa läbib suurt murrangut energeetikas. Tuumaenergiast on riik otsustanud loobuda, samas kui enam kui pool riigi elektrivarustusest tuleb kivisöel töötavatest jaamadest, kavatseb riik teha tõsise ülemineku taastuvatele energiaallikatele. Ja ajal, mil elektrienergia hinnad Saksamaal on aastakümne madalaimad, tuleb seisma panna ka teisi elektrijaamu peale tuumajaamade.

Kurikuulsaimaks "valgeks elevandiks," mis on peaaegu valmis ehitatud, kuid mille ehitamine lõplikult seisma pandi, on Hamm-Uentropis rajatav kivisöel töötava RWE Power AG-le kuuluva Kraftwerk Westfaleni plokk D. Maksma on selle ehitus läinud 1,1 miljardit eurot, töödega oli tekkinud küll viivitusi ja ilmnenud ka rikkeid, seega kantakse miljard lihtsalt maha ja otsitakse lahendusi, mis jaamast edasi peaks saama.

1963. aastast kasutusel olnud plokid A ja B pandi seisma vananemise tõttu juba 2014. aastal, 1969. aastast töötanud plokk C aga mullu. Plokkide D ja E ehitusele on kulunud kokku 2,4 miljardit eurot, neist plokk E võeti küll võrku tunamullu, plokk D aga jääbki pooleli. 800-megavatine plokk D oleks võinud elektrienergiaga varustada isegi 1,6 miljonit kodu. D ja E plokid oleks paisanud õhku küll sama palju süsihappegaasi, kui terve Hondurase riik tervikuna.

Mullu pidi ka EON SE Baieris (ajutiselt) sulgema kaks kahjumlikku energiaplokki Irsching 4 ja Irsching 5. Münsteris otsustati ometigi Uniper Kraftwerke GmbH aastaid seisnud kivisöejaam Datteln 4 nüüd mõne aastaga valmis ehitada. Kas elektri hinnad selleks ajaks tõusnud on ja jaamast tasuva teevad, on raske veel ette näha. Võrreldes 2008. aastaga on elektrienergia hinnad Saksamaal langenud 70 protsenti ja seega ei tasu investeeringud ennast enam ära. Kivisöel toodetud elektrienergia hind on langenud 62 protsenti.