Külma söögi või joogi tarbimisest tekkinud valuaisting on sageli intensiivne otsmikul või silmade taga ja kestab mõnest sekundist mõne minutini. Migreeniga võrreldes on see muidugi tühiasi.

Göteborgi Cephalea Peavalukeskuse neuroloogiaosakonna peaarst Mattias Linde selgitas, et kui külma toitu, näiteks jäätist suruda suulakke, mõjutab see suulae närve. Eriti sealset kolmiknärvi, mis saab infot puudutustest näost, suust ja ajukelmetest.

Hoolimata sellest, et külm jäätis puudutab närve suulaes, tekib valuaisting peas kõrgemal. Sama asi juhtub näiteks ka inimesega infarkti ajal ja ta tunneb valu mitte südames, vaid käes. Käe ja südame signaalid liiguvad samadel närviteedel ja võivad mõningatel juhtudel segi minna. Tulemuseks on see, et aju ühendab valukogemuse vale kehaosaga.

Õpikute järgi on migreeni põdevatel inimestel suurem oht saada jäätisest peavalu. Kuid uuringud vaidlevad sellele vastu. Teadlased teavad jäätise peavaludest suhteliselt vähe.

Tõenäoliselt on põhjuseks see, et kannatajaid arsti juurde selle murega ei pöördu. Kõigist, umbes 140-st tuntud peavalutüübist, on külmade toitude põhjustatud valu üks lihtsamaid.

Nähtuse kohta on tehtud ka eksperimentaalseid uuringuid. Kaks Kanada teadlast rääkisid British Medical Journal´s 2002. aastal tehtud eksperimendist, mille käigus pakkus 13-aastane Maya Kaczorowski ja tema isa, neuroloog Janusz Kaczorowski 145-le koolinoorele vaniljejäätist.

Pooltele lastele anti korraldus süüa jäätis ära vähem kui viie sekundiga ja teised pidid seda pool minutit kauem tegema.

Tulemuseks selgus, et ainult 13 protsenti aeglaselt söönud lastest kannatas peavalu. Kiiresti sööjate seas oli peavalutajaid üle kahe korra rohkem.

Seega saab sellest näitest järeldada, et jäätist tuleks aeglaselt nautida, mitte kiirustades kugistada.