Miks vananedes meie lõhnataju halveneb?
Aatomiajastu algust märkinud rida tuumapommi katsetusi jättis teaduses rakendatavatele meetoditele märkimisväärse jälje. Atmosfääri paiskunud radiosüsiniku C-14 hulga tõttu kasutavad geoloogid huviobjektide vanuse määramisel ajalise nullpunkti või olevikuna endiselt 1950. aastaid, vahendab ERR Teadus.
Samal ajal pakkus see neuroteadlastele uusi võimalusi neurogeneesi ehk neuronite taastootmise uurimiseks. Kuna radioaktiivse süsiniku hulga muutus esimestele tuumakatsetustele järgnenud ajal on väga täpselt teada, saab seda kasutada aju närvirakkude vanuse määramiseks.
Nooremad neuronid sisaldavad radiosüsinikku järjest vähem. Nii tõestas üks meetodi pioneeridest, Jonas Frisén Stockholmis asuvast Karolinska instituudist, 2006. aastal, et teistele imetajatele nii loomuomane neurogenees on inimeste puhul äärmiselt piiratud.
Vaatluse alla võetud neokorteksis oli pea kõikide neuronite vanus võrdväärne inimese enda vanusega. Vähemalt oli nooremate neuronite osakaal väiksem kui 1%. Mil samas oli selge, et näiteks mäluga seotud hipokampuses neurogenees siiski aset leiab, olid teiste ajuosade osas andmed vähem veenvad.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!