1. Tuumajaama ehitamine võtab kaua aega

Uute tuumajaamade tellimine ja ehitamine on aeganõudev protsess, millele kulub vähemalt kakskümmend aastat. Selle aja jooksul pole neist tolku ei heitegaaside vähendamiseks ega fossiilsete kütuste kriisi puhuks.

2. Kindlustus

Ükski kindlustusfirma ei kindlusta tuumaelektrijaamu. Selle ülesande peab enda kanda võtma valitsus, mille tulemuseks on suuremahuline ja nähtamatu tuumaenergia subsideerimine.

3. Tuumajäätmed

Tuumajäätmed on probleem. Ainuüksi Inglismaal on 10 000 tonni tuumajäätmeid, mis suureneb 25 korda kui kõik sealmail töötavad tuumajaamad kord kinni pannakse.

Jäätmete ladestamisele pole tänapäeval peale sügavale maa alla peitmise muid alternatiive. Tuumajäätmete matmine on ka väga energiamahukas, näiteks läheb ladestamiskohtade infrastruktuuri ehitamiseks vaja suures koguses betooni ja terast.

Tuumajäätmete radioaktiivsus säilib 100 000 aastat.

4. Hind

Uue tuumaenergiaprogrammi algatamine on hirmkallis. Teadlane Amory Lovins on välja arvutanud, et ühe investeeritud Eesti krooni (10 USA sendi) eest saab 1kwh tuumaelektrit, 1,2 — 1,7kwh tuuleenergiat, 2,2 — 6,5kwh väikeses koostootmisjaamas toodetud elektrit või 10kwh energiasäästu.

5. Uraanitipp

Hetkeseisuga jätkub uraani ligikaudu kuuekümneks aastaks. Kui tuumaelektrijaamade ehitamine jõuaks punktini, kus kogu maailma elekter toodetaks tuumajaamades, piisaks neist varudest ainult kolmeks aastaks.

6. Kasvuhoonegaasid

Tuumaenergia arvatakse olevat kasvuhoonegaasivaba elektri tootmise viis. Ainult elektri tootmist vaadates on see tõsi, kuid kogu tsükli puhul on tegu üpris keskkonnakahjuliku tegevusega. Kaevandamine, töötlemine, rikastamine, kasutamine ja ladestamine on kõik suure keskkonnamõjuga tegevused.