Miks tulnukad meid juba leidnud pole?
Matemaatika ütleb, et tulnukad — kui nad olemas on — peaksid olema meid juba avastanud. Värske uurimus järeldab sellest, et meid välditakse mingil põhjusel teadlikult, vahendab Discovery News.
„Üks kahest, me kas oleme universumis üksinda, või on teised küll olemas, kuid jätavad meid lihtsalt rahule,” rääkis Fort Myersis tegutseva Florida Mehhiko lahe ranniku ülikooli Florida Gulf Coast University matemaatik Thomas Hair.
Uurimust Ameerika matemaatikaliidu MAA koosolekul Bostonis esitlenud Professor Hair rajas oma ligikaudsed hinnangud tema enda kinnitusel äärmuslikult konservatiivsetele eeldustele selle kohta, kui kaua võtab ühel ühiskonnal aega koduplaneedilt lahkumiseks ja teistesse tähesüsteemidesse rändamiseks vajalike ressursside ja oskusteabe saavutamine. Isegi suhteliselt unise tempo — ühe protsendi valguse kiirusest — juures peaksid võõrplaneetlased lähima naabertäheni jõudma umbes 500 aastaga.
Valgus liigub kiirusega umbes 300 000 kilomeetrit sekundis. Arvutused näitavad, et kui liita tulemusele järgmised 500 aastat uute laevade ehitamiseks, järgmisele ekspeditsioonile asumiseks, ja nii edasi ja edasi, peaks ühe meie galaktika vanemate tähtede juurest alustanud tsivilisatsioonil olema meieni jõudmiseks olnud pikki ajastuid aega. Aga kus nad siis on?
„Nad on meist kas möödunud või elutsevad endiselt enda tähesüsteemides ja vahivad oma nabasid,” ütles Hair.
Põhjuseid, miks meie numbrit tulnukate kontaktiloendis ei leidu, võib olla mitmeid. Võib-olla kõige olulisem neist on, et meil pole midagi, mida tulnukatel tarvis võiks minna.
„Ükskõik milline iidne tsivilisatsioon tõenäoliselt ei ole bioloogiline. Neil pole vaja sellist kohta nagu Maa. Neil pole vaja tulla siia ja varastada meie vett. Seda leidub küllaga Päikesesüsteemi piirialadel, kus gravitatsioon on väiksem ja kus nad võivad seda lihtsalt võtta nii palju kui kulub,” selgitas Hair.
Võimalik on ka, et tänapäevased maavälised mõistuslikud eluvormid reisivad mööda ammuilma maha märgitud marsruute, millest ükski ei möödu Maa lähistelt.
Olgu põhjus meie eiramiseks, milline tahes, pole tõenäoline, et tulnukad, kui nad olemas on, meie olemasolust midagi ei tea, arvas Hair, juhtides tähelepanu teiste tähtede orbiitidel planeete tuvastavatele teleskoopidele nagu NASA Kepleri observatoorium.
Kui laias laastus viie miljardi aasta vanusel planeedil elavatel inimestel on selline tehnoloogia nagu Kepler, peaks kümne miljoni aasta võrra kopsakama kogemustepagasiga tulnuktsivilisatsioon olema arenenud palju kaugemale, rõhutas Hair.
„Ma olen kindel, et nad suudavad tuvastada elu olemasolu meie planeedil. Ainuüksi meie atmosfääris leiduvad klorofluorosüsivesinikud annaksid meid ära,” ütles ta.
Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad jahutusained ja aerosoolipõhised tooted, mis ultraviolettkiirgusega kohtudes vabastavad kloori aatomeid ja hõrendavad Maa osoonikihti.
Minnesota ülikooli füüsik Woods Halley, kes üllitas hiljuti raamatu maavälise elu võimalikest perspektiividest, osutas, et me ei tea selle kohta, kuidas elu Maal alguse sai, piisavalt palju, oskamaks maavälist elu ära tunda, isegi kui see otse meie nina all meile näkku põrnitseb.
„Ma usun, et on kolm võimalust,” märkis Halley. „Elu on haruldane — ja ma pean selle eelduse tõenäosuse määra üsna mõeldavaks. Elu on imelik — iga kord, kui sellele peale satutakse, on see äärmiselt erinev viimatikohatust. Elu on nüri — mis tähendab, et mujal kosmoses leidub elu, mis on suuresti samasugune kui elu Maal, ning meie probleemid elu tuvastamisel on eelkõige tehnilist laadi.
Ma olen seisukohal, et kõik loetletud variandid on võimalikud, kuid suurem osa tõendeid viitab, et kõige tõenäolisem neist on esimene — me olemegi väga haruldased,” ütles Halley.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!