Miks tapeti iga kolmas Amazonase hõimuliige?

 (31)
Miks tapeti iga kolmas Amazonase hõimuliige?
AFP/Scanpix

Enne eurooplastega kohtumist hukkus ligikaudu iga kolmas Amazonase hõimu liige vägivalla tagajärjel, selgub antropoloog Robert Walkeri uurimusest. Et aga vägivalda ajendavad tegurid olid üldjoontes samad mis Lääne ühiskondadeski – kättemaks, au, territooriumi puudutavad erimeelsused, armukadedus – tekib küsimus, mis neid kaht eristab.

Tuginedes üheteistkümnele eelnevale antropoloogilisele uurimusele, vaatas Missouri ülikooli teadlane läbi 1145 surmajuhtumi kirjeldust 44 hõimus, kirjutab ERR Teadus.

Analüüsides juhtumeid ükshaaval, üritas ta määrata, millised tegurid surma põhjustasid. Nii leidis ta, et üksteisega kultuuriliselt lähedased hõimud korraldasid vastastikusi rüüsteretki tihedamini, kuid inimkaotusedki olid väiksemad. Eri keelkonda kuuluvate hõimude kokkupuude oli harvem, kuid rängemate tagajärgedega. Keskmisest hukatuslikumalt lõppesid ka reetmise ning kättemaksuga seonduvad teod.

Walkeri uuringust selgub, et kokkupuude läänelike ühiskondadega muutis hõimude elukorraldust oluliselt. Ühest küljest aitasid kristluse levik ning uued seadused kaasa kohaliku identiteedi murenemisele. Teisalt vähenes rüüsteretkede arv oluliselt, mistõttu pisenes ka vägivaldsete surmade osakaal.

Loe edasi ERR Teadusest!