Teadus
05.10.2012, 17:11

Miks tapeti iga kolmas Amazonase hõimuliige?

 
(FILES) Harrison Revels (L) and his cousin Courtney Baxter (R), members of the Lumbee Tribe in North Carolina, wait for a tribal dance on the National Mall after the grand opening of the Smithsonian's National Museum of the American Indian in this September 21, 2004 file photo in Washington, DC. The US government agreed December 8, 2009 to pay 1.4 billion dollars to settle long-running claims it mismanaged land and money it held in trust for hundreds of thousands of Native Americans.President Barack Obama praised the settlement as "an important step towards a sincere reconciliation" between the federal government and some 300,000 beneficiaries of the lawsuits.The agreement must be approved by the US Congress and the US district court of the District of Columbia, but if confirmed it would conclude a bitter class action suit first brought in 1996 by Elouise Cobell. AFP PHOTO/Brendan SMIALOWSKI
(FILES) Harrison Revels (L) and his cousin Courtney Baxter (R), members of the Lumbee Tribe in North Carolina, wait for a tribal dance on the National Mall after the grand opening of the Smithsonian's National Museum of the American Indian in this September 21, 2004 file photo in Washington, DC. The US government agreed December 8, 2009 to pay 1.4 billion dollars to settle long-running claims it mismanaged land and money it held in trust for hundreds of thousands of Native Americans.President Barack Obama praised the settlement as "an important step towards a sincere reconciliation" between the federal government and some 300,000 beneficiaries of the lawsuits.The agreement must be approved by the US Congress and the US district court of the District of Columbia, but if confirmed it would conclude a bitter class action suit first brought in 1996 by Elouise Cobell. AFP PHOTO/Brendan SMIALOWSKI
FOTO: AFP/Scanpix

Enne eurooplastega kohtumist hukkus ligikaudu iga kolmas Amazonase hõimu liige vägivalla tagajärjel, selgub antropoloog Robert Walkeri uurimusest. Et aga vägivalda ajendavad tegurid olid üldjoontes samad mis Lääne ühiskondadeski – kättemaks, au, territooriumi puudutavad erimeelsused, armukadedus – tekib küsimus, mis neid kaht eristab.

Tuginedes üheteistkümnele eelnevale antropoloogilisele uurimusele, vaatas Missouri ülikooli teadlane läbi 1145 surmajuhtumi kirjeldust 44 hõimus, kirjutab ERR Teadus.

Analüüsides juhtumeid ükshaaval, üritas ta määrata, millised tegurid surma põhjustasid. Nii leidis ta, et üksteisega kultuuriliselt lähedased hõimud korraldasid vastastikusi rüüsteretki tihedamini, kuid inimkaotusedki olid väiksemad. Eri keelkonda kuuluvate hõimude kokkupuude oli harvem, kuid rängemate tagajärgedega. Keskmisest hukatuslikumalt lõppesid ka reetmise ning kättemaksuga seonduvad teod.

Walkeri uuringust selgub, et kokkupuude läänelike ühiskondadega muutis hõimude elukorraldust oluliselt. Ühest küljest aitasid kristluse levik ning uued seadused kaasa kohaliku identiteedi murenemisele. Teisalt vähenes rüüsteretkede arv oluliselt, mistõttu pisenes ka vägivaldsete surmade osakaal.

Loe edasi ERR Teadusest!

Kommenteeri Loe kommentaare
Delfi
Jaga
Kommentaarid