Asi on selles, et inimestel on enam motoorseid närvirakke, mis kontrollivad lihaste kasutamist, mistõttu suudame me samu asju teha väiksema jõukuluga, vahendab Novaator LiveScience'i uudist.

Walkeri hüpotees toetub inimahve uurimisega tegeleva Ann MacLarnoni uuringutele. MacLarnon on teinud kindlaks, et šimpansidel on lihaste kontrollimisega tegelevaid motoorseid neuroneid oluliselt vähem kui inimesel.

Seega saavad inimesed kasutada oma lihaseid efektiivsemalt vähe jõudu, kuid täpsust nõudvate ülesannete täitmiseks. Šimpans kasutab oma lihaseid aga kohmakamalt, rakendades tihti suuremat jõudu, kui antud ülesanne hädapärast nõuaks, kirjutab Walker ajakirjas Current Anthropology ilmunud artiklis.