Miks on Leedu ja Läti randades merevaiku, aga meil mitte?

 (32)

Mereteadlane Tarmo Soomere selgitab miks leedulastel-lätlastel on merevaiku ja meil mitte.

Kõik, kes on Leedus peale tormi sattunud randa, teavad, et sealt võib leida palju ilusaid merevaigutükikesi. Ja ka tormide vahepeal. Kuid Eestis merevaiku pole. See on kurb, ent sellel on teatav füüsikaline põhjus.

Lained võivad kergesti liigutada liiva ja kruusa. Lained tulevad meie randadesse enamasti väikese nurga all. Kui minna ja vaadata, kuidas ka päris väikesed lained liivarannas toimetavad, siis iga lainehari võtab endaga kaasa peotäie või kaks liiva, viib selle veidi kõrgemale ja siis tagasivoolav vesi viib selle liiva tagasi, aga natuke teise kohta – kümmekond sentimeetrit eemale. Ja nii toovad ka pisikesed lained liiva piki randa edasi.

Lained tulevad peamiselt samast suunast, kust puhub tuul. Tõsiseid laineid meie merel – mis kohe labidatäite kaupa liiva ja kruusa piki randa edasi viivad - tuleb kahest suunast. Üks suund on edel, kust tuleb meile kõige rohkem tuuli ja mida hüütakse ka "vesikaareks", sest edelatuuled toovad ka vihma kaasa. Teine, konkureeriv suund, on põhja-loode. Seda suunda hüütakse Eestis "taevaluuaks". Loodetuuled on päris tugevad ja seda eriti Saaremaa kandis.

Edelatuuled lükkavad Leedust liiva ja ka merevaiku, kui see ette satub, meie poole. Loodetuuled viivad tagasi. Teadlaste jaoks on kõige huvitavam küsimus "kes võidab ja kes peale jääb?". Selgub, et kumbki ei jää päriselt peale.

Seotud lood:

Piki Kura säärt liigub liiv edasi-tagasi, nii et 40 aasta keskmisena ei juhtu mitte midagi. Leedust kipub merevaik sageli liikuma põhjapoole, Läti poole, Kuramaa kanti. Aga seal on üks hästi väike muutus rannajoones, Akmeragsi neeme juures, mis eesti keelde tõlgituna tähendab "kivi neeme". Seal muutub rannajoone tuulesuund õige natuke. Aga ta muutub nii palju, et peale hakkab jääma loodetuul, oma lainetega. Ajaloo keskmiselt võib vaid üks kord 40 aasta jooksul liiv koos merevaiguga sellest neemest mööda pääseda.

Teine lõks on liival ja merevaigul veel. See on Kolka neeme juures, Läti põhjaotsas, kus suur osa lõunast tulevast liivast ja sellega koos liikuvast merevaigust settib lihtsalt merepõhja ja Liivi lahte jõuab sellest vähe. Nii, et merevaigu transpordi taga on need samad tuuled, millest üks toob meile vihma ja teine puhub taeva luuana puhtaks. Ning nende tasakaal on erinev Leedu ja Läti kandis. Kumbki neist ei jää peale, kuid nähtamatu barjäär Akmeragsi neeme kandis on selline, millest merevaik meie poole põhjasuunas reeglina edasi ei pääse.

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.