Miks muinaskreeklased alasti armastasid olla?

Alastiolek väljendas Antiik-Kreekas vabameelsust ja demokraatiat, seda peamiselt ajaperioodil 480-330 aastat eKr. Võib lausa väita, et alastiolek oli tol ajal sama moodne kui omal ajal kuluvad teksad. See oli nagu demokraatlik vormirõivas, millega poosetasid iseteadlikud, treenitud ja edukad noored mehed. Alasti keha oli privilegeeritud ja intellektuaalse kreeklase vastus primitiivse rahva püüdlustele efektsete luksusrõivaste abil oma rikkusega uhkeldada.

Keha näidati eelkõige gymnasion’ides (gymnos tähendab ”alasti”) ehk kohas, kus vabad mehed harrastasid kehalisi harjutusi ja valmistusid sõjaväeteenistuseks. Seal asusid ka ülikool, raamatukogu ja kohtusaal, kirjutab Imeline Teadus.

Sümpoosiume – joomapeod koos intellektuaalsete vestlustega – peeti samuti gymnasion’ides, kuhu pääsesid üksnes vabad mehed. Siin viljeleti ka romantilisi homoseksuaalseid suhteid täiskasvanud meeste ja noorte, täiuslike päikesepruunide kehade ja sulgpehmete huultega poiste vahel.

Selline keha oli esteetiline ideaal. Vanemaid ja vähemilusaid kehasid needsid kreeklased orjadeks, võõrasteks või saatürideks - sabaga poolinimesteks, kes esinesid ohjeldamatutes näitemängudes.