"Kui sellised asjad juhtuvad, siis me üldiselt naeratame ja vaatame mujale," ütleb Harvardi ülikooli psühholoog Daniel Wegner. "Pentsikul moel on soov neid asju mitte teha see, mis paistab suurendavat nende tegemise tõenäosust."

Ajakirjas Science kirjeldab Wegner kuhjuvaid tõendeid, mis annavad mõista, et paljudes meie piinlikes hetkedes on süüdi sidehäired meie teadlike ja alateadlike vaimsete protsesside vahel.

Wegner leiab, et protsess toimib järgmiselt. Esimene kaitseliin on teadvustatud; me üritame teadlikult vältida mõtlemist, ütleme, ebasündsale sugulisele tegevusele. Üks viis mõtet vältida on juhtida oma tähelepanu kõrvale, mõeldes muudele asjadele.

Teine osa on seotud meie alalävise teadvusega. Samal ajal, kui me üritame enda tähelepanu kõrvale juhtida, toimub varjatud otsing, mis püüab meie peades tabada soovimatu mõtte põgusaimatki ilmumist silmapiirile. Kui see oma koledat pead kergitab, märgistatakse soovimatu mõte leppemärgiga, et meie teadvustatud mõistus saaks selle lömastada.

Selline alateadlik kontrollsüsteem pole aga vaba vigadest, eriti siis, kui oleme pinges või vaevame pead korraga mitme probleemi üle, ütleb Wegner.

Sellised stressitekitajad võivad segada meie teadlikku pingutust mõnd mõtet või tegu vältida. Tulemus: alateadvus, mis on sellist mõtet otsinud, võtab ohjad enda kätte ning tagajärjed on ettearvamatud.

"Teadvustatud teadvus, mis püüab õigesti käituda, on pärsitud, ning alateadlikel protsessidel on siis võimalus oma kontrolli teie käitumise ja mõistuse üle suurendada," selgitab Wegner.

Ehkki häire aju töös (ingl brain blip) on harvaesinev nähtus, võiks see selgitada, miks juhtub alatasa asju, mida me iga hinnaga vältida üritame, nagu punaveini ajamine valgele kleidile, seksistlike või rassistlike märkuste tegemine ning isegi möödapanekud golfis lihtsa pallilükke või jalgpallis hea väravalöögiga.

Wegner annab nõu: "Kui olete vaimse pinge all või stressis, püüdke head sooritust nõudvaid olukordi vältida." Veel, üks asi, millest võib abi olla, on "harjutada, harjutada, harjutada."

Mingit konkreetset moodi mõtlemise või tegutsemise harjutamine muudab selle automaatseks (erinevalt teadvustatud pingutusest), ning edaspidi on antud protsess ajuhäirete suhtes immuunsem.