Miks me magame? Teadlased pakuvad nelja hüpoteesi

 (52)
Nö. sliipi pannakse erinevatel põhjustel
Nö. sliipi pannakse erinevatel põhjustelAP/Scanpix

Vaatamata sellele, kui palju me ennast kohvi või energiajookide abil turgutame, jääme me mingil hetkel magama ning ka kõik teised elusolendid vajavad uneaega, isegi tilluke ümaruss.

California tehnoloogiainstituudi bioloogi David Proberi sõnul näitab magamisele kulutatud aeg, et uni peab olema järjelikult oluline. Me magame, et puhata ja kosuda, kuid molekulaarsel ning rakutasandil ei ole sellele selgitust veel leitud, vahendab Novaator.

Proberi sõnul on väide, et me magame, sest me oleme väsinud, võrdne väitega, et me sööme, sest oleme näljased. See ei selgita, milliseid toite on kasulikum süüa ja mida erinevate toitude söömine meie organismile teeb.

Keegi ei tea täpselt, miks me und vajame, kuid on olemas neli peamist hüpoteesi.
Võitlus vabade radikaalidega

Esimene neist väidab, et me magame, sest uni võimaldab kehal ainevahetuse kõrvalsaadusena tekkinud vabade radikaalide poolt kahjustatud rakkudel taastuda.

Organism toodab neid äärmiselt reaktiivseid aineid rohkem päevasel ajal, sest siis on ainevahetus kiirem.

Uuringud on näidanud, et rakkude taastumisega seotud geeniekspressioon samas suureneb magamise ajal. See hüpotees on kooskõlas sellega, et kiirema ainevahetusega väiksemad loomad magavad kauem, sest neil tekib rohkem vabu radikaale.

Näiteks magab osa hiirtest 20 tundi ööpäevas, samas kaelkirjakud ja elevandid vajavad kõigest kaks kuni kolm tundi und.
Kütusetaastamine

Teise hüpoteesi järgi aitab magamine taastada ärkveloleku ajal organismi poolt kulutatud kütust.

Üheks võimalikuks kütuseks on ATP molekul, mis on rakus universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis ning mille põletamisel tekib adenosiin, mis põhjustab väsimustunnet.

Seega, kui ATP-tase on madal ja adenosiini tase kõrge, siis on see organismi jaoks märk, et aeg on magada.

Prober on sebrakalade peal läbi viinud eksperimente, kus neile anti ravimeid, mis takistasid adenosiini ja retseptormolekulide seotust, mistõttu kalad magasid vähem.

Vastupidise toimega ravimite kasutamise korral magasid kalad kauem.
Infokorrastus

Uni võib olla ka vajalik selleks, et aju saaks päeva jooksul kogunenud informatsiooni korrastada, sest selle põhjal tekivad pidevalt uued sünapsid. Sünapsid on neuronite vahelised seosed, mille abil ajusignaale edasi kantakse.

Kuivõrd ajumaht on piiratud, siis võib magamine olla vajalik liigsetest sünapsitest vabanemiseks.

Lisaks sellele võib magamine olla vajalik, et aju saaks korrata päeva jooksul toimunud sündmusi, tugevdades seeläbi mälu ja õppimisega saadud teadmiste säilimist.

California tehnoloogiainstituudi teadlane Thanos Siapas on üks mitmetest teadlastest, kes on korraldanud eksperimente, mis seda hüpoteesi kinnitavad.

Koos kolleegidega uuris ta rottide ajutegevust, kui need labürindis jooksid ning võrdles seda nende ajutegevusega magamise ajal.

Seaduspärasused olid sarnased, mis tähendab, et rotid elasid magades päeva uuesti läbi.

Prober möönab, et magamise põhjuseks võib olla ka nende nelja põhjuse kombinatsioon.

Võimalik on ka see, et minevikus oli tõene ainult üks nendest hüpoteesidest, kuid evolutsiooni käigus lisandusid ka uued magamise põhjused.