Miks me ikkagi magame? Teadlased liiguvad põhjustele lähemale
On teada, et uni on vältimatult vajalik õpitu omandamisel ja mällu talletamisel ning energiavarude taastamisel. Kuid millised on need ajus toimuvad protsessid, mille jaoks me peame voodisse heitma ja sügavalt magama jääma? Wisconsin-Madisoni ülikooli uneteadlaste sõnul on peamiseks põhjuseks sünapsite kasvamine ja kahanemine. Ärkvel olles stimuleerivad ümbritsev keskkond ja läbiviidavad tegevused ajus uute ühenduste teket ning magades toimub nende ühenduste ühtlane vähendamine. Tänu sellele suudab aju säästa energiat uute päevaste tegevuste jaoks, vahendavad ERR Teadusuudised.
Teadlased viisid äädikakärbestega läbi järgneva eksperimendi: nad paigutasid noored kärbsed nende esimestel elupäevadel igaühe eraldi torusse, mis oli nii kitsas, et seal ei olnud võimalik lennata. Pärast seda lasid nad kärbestel hulgakesi koos lennata suures valgustatud kambris kokku 12 tundi.
Eksperimendi tulemused näitasid, et juba ainuüksi mitu tundi ärkvel viibimist ergutas ajus uute sünapsite teket, kuid eriti intensiivselt toimus ühenduste loomine või suurenemine just aktiivselt viidetud ajal. Hulgakesi koos suures ruumis lennanud kärbsed eraldati taas privaatsetesse torudesse, kus nad magasid palju pikema une ning pärast 12 tundi kosutavat und olid nende varem suurenenud sünapsid kahanenud taas normaalsesse suurusesse.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!