Nii on näiteks koerte aju suurem kui kassidel nende teadlaste väitel just seepärast, et koertele meeldib rohkem üheskoos tegutseda, kassid aga käivad pigem omapäi, vahendavad
.

Oxfordi ülikoolis tehtud uurimistöös püüti kaardistada eri imetajarühmade aju arengut viimase 60 miljoni aasta vältel. Analüüsiti enam kui 500 liiki, nii tänapäeval elavat kui ka fossiilide kaudu tuntut.

Selgus, et kõige kiiremini on evolutsioonis kasvanud ahviliste aju, kuid heaks näiteks jõudsalt kasvanud ajuga loomadest on veel hobune, delfiin, kaamel ja koer. Aeglasemalt on aju suurenenud kassi, hirve ja ninasarviku eellasliinides.

Seni on enamasti eeldatud, et aju suuruse suhe kogu keha suurusesse on kõigis imetajarühmades enam-vähem ühtemoodi kasvanud, ent Suzanne Shultzi ja Robin Dunbari juhitud uurimistööst ilmneb, et nii see päris ei ole.

Erinevused võivad nende meelest tuleneda sellest, et ühiselulised loomad peavad arvatavasti rohkem n-ö andmeid töötlema.