Miks kasvajad pahaloomuliseks muutuvad?

Võtmetähtsusega molekuli puudumine võimaldab vähirakkudel lõputult jaguneda. Vähk levib rakkude pooldumise teel, kuid molekul PML seab pooldumise arvule piiri. Sellise järelduseni jõudsid Montreali ülikooli teadlased Gerardo Ferbeyre'i juhtimisel.

Teadlased tõestasid, et pahaloomuliste kasvajate puhul võimaldab selle molekuli puudumine kasvajal kasvamist jätkata ja lõpuks levida ka keha teistesse organitesse, kirjutab Novaator.

Molekuli PML olemasolu on lihtne kindlaks teha ning selle põhjal on võimalik diagnoosida, kas kasvaja on pahaloomuline.

Ferbeyre'i sõnul avastasid nad, et healoomuliste kasvajate rakud toodavad molekuli PML ning PML hoiab kasvajad nn vananenud olekus. Sellises raku elutsükli staadiumis ei toimu enam raku taastootmist ning see tagab loomuliku kaitse vähkkasvaja moodustumise vastu.

Pahaloomuliste vähkkasvajate rakud kas ei tooda, või ei suuda PML kehasid organiseerida ning selle tagajärjeks on kasvaja kontrollimatu vohamine.

Kui kasvaja rakud on healoomulised, siis tähendab see, et need ei saa levida keha teistesse osadesse.

Teadlased tuginesid oma uuringus Ferbeyre'i varasemale avastusele, et PML on võimeline esile kutsuma rakkude vananemist.

Vaatamata sellele jäi viimase kümne aasta jooksul selle mehhanismi toimimine suures osas selgusetuks.

Uurimisrühm suutis oma avastuseni jõuda tänu Montreali ülikooli haigla teadlaste poolt patsientidelt kogutud proovidele.

Uuringus osalenud Véronique Bourdeau sõnul tõi nende avastus esile PMLi võime organiseerida kasvajat summutavate proteiinide võrgustikku, mis on vajalik ekspressiooni maha surumiseks ehk teiste raku vohamiseks vajalike proteiinide koguse vähendamiseks.

Sellised proteiinid on meie kehas leiduvad hädavajalikud molekulid, millel on võtmeroll rakkude tekke, kasvamise ja surma kontrollis.

Teine uuringus osalenud teadlane Mathieu Vernier rõhutas, et nende avastus on oluline ka seetõttu, et see aitab meil paremini mõista, kuidas normaalne organism ennast vähi vastu kaitseb.

Ferbeyre'i sõnul loob nende avastus uusi võimalusi uurimaks, millised molekulid on veel seotud rakkude vananemise esilekutsumisega. See teadmine on vajalik pahaloomulisi kasvajaid healoomulisteks muutvate ravimeetodite väljatöötamiseks.

Uuring avaldati ajakirjas Genes and Development.