Jaapanis elava USA teadlase poolt läbi viidud värske uuringu järgi võib selle põhjuseks olla kahe riigi ühiskondlike süsteemide erinevus ning eelkõige see, kui lihtne või keeruline on uusi sõpru leida, vahendab Novaator PhysOrgi uudist.

Esialgu tundus Jaapanis asuva Hokkaido ülikooli ameeriklasest teadlasele Joanna Schugile imelik, et jaapanlased on nii kinnised ega räägi eriti endast.  

Schugile tundus ka, et jaapanlased mõtlevad ameeriklastega kohtudes, et miks need küll endast nii palju vatravad. See viis mõtteni, et erinevuse põhjus võib peituda selles, kuidas inimestevahelised suhted  kahes riigis toimivad ning selles, millist kasu loodetakse isiklikku infot jagades saada.

Jaapani-laadses ühiskonnas, kus suhted püsivad jäikade sotsiaalsete võrgustike piirides, ei ole näiteks eneseavamine suhte säilitamise strateegiana nii kasulik, kui USA-sarnastes ühiskondades, kus suhted tekivad ja katkevad palju kergemini.

Just viimastes valitseb suhtluskultuur, kus inimesed peavad rohkem pingutama habraste sidemete tugevdamiseks.

Selle teooria testimiseks värbas Schug USA ja Jaapani üliõpilaste seast vabatahtlikke, kes pidid vastama küsimustele oma suhtluse kohta.

Küsiti, kui altid nad on rääkima parimale sõbrale või pereliikmele oma suurimast saladusest, kõige piinlikumast kogemusest jne.

Samuti pidid nad kirjeldama, kuidas neid ümbritsev suhtlus toimib. Näiteks, palju nende arvates saavad neid naabruses, tööl või mõnes muus sotsiaalses keskkonnas ümbritsevad inimesed vabatahtlikult valida, kellega nad suhtlevad.

Eksperimendi teises osas jagasid vabatahtlikud infot selle kohta, kui palju on nad viimase kolme kuu jooksul uusi sõpru ja tuttavaid leidnud.

Schug viis uuringu läbi koostöös Masaki Yukiga Hokkaido ülikoolist ning William Madduxiga maailma juhtivast ärikõrgkoolist INSEAD.

Schug ja tema kolleegid leidsid, et jaapanlased kalduvad tõepoolest suhete püsimisse rohkem uskuma ning seetõttu peavad nad parima sõbraga isikliku info jagamist vähem oluliseks.

Ameeriklased jagavad samas jaapanlastega võrreldes enda kohta sõpradele rohkem infot, sest nad tunnetavad, et suhted on hapramad ning vahetuvad sagedamini, mistõttu tuleb suhete säilitamise nimel ennast rohkem avada.

Schugi sõnul tõi uuring esile huvitava paradoksi — kuigi USAs on individualistlikum ühiskond, kui kollektiivses Jaapanis, võib suhetesse investeerimine tuua tegelikult suuremat kasu kultuuriruumis, kus pannakse rõhku indiviidile.

Uuring avaldati ajakirjas Psychological Science.