Miks inimesed ikkagi petavad? Teadlaste sõnul on süüdi pärilikkus
Moraalset vastunäidustust kõrvale jättes võib truudusemurdmist isegi liigi käekäiku edendavaks pidada: saadakse rohkem järeltulijaid ning nende geneetiline mitmekesisus on suurem. See kehtib isaste kohta, vahendab Novaator.
Emastel ei tundu sarnasest käitumisest otsest kasu tõusvat, nad lihtsalt säilitavad isalt päritud geene ja pärandavad neid järgmisse põlvkonda edasi. Loomulikult on üleaisalöömisel oma riskid kasvõi suguhaiguste näol, kuid sellise käitumise juured tunduvad olevat sügaval pärilikkusaines.
Max Plancki instituudi evolutsioonibioloogid uurisid truudusemurdmist sebra-amadiinide hulgas. Need värvulised on üldjuhul monogaamsed. Isane ja emane ehitavad pesa ja veedavad koos aega, kuid nagu inimesed, võivad ka linnud aeg-ajalt libastuda.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artikli tarbeks uurisid teadlased 1500 sebra-amadiini käitumist viie järjestikuse põlvkonna jooksul. Kõigepealt analüüsisid geneetikud mõne vanemlinnu DNAd. Seejärel võtsid uurijad nende lindude munad ja panid võõrasse pessa. Munade hülgamist polnud vaja karta, sest amadiinid kasvatavad ka orvuks jäänud poegi.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!