Miks infarktivastased ravimid sageli ei tööta

 (3)
ravimid
Corbis/Scanpix

Taani teadlased leidsid, et infarkti tekke põhjuseks on paljudel juhtudel sageli tähelepanuta jäetud kolesterooli vormi lipoproteiin (a) kõrge tase veres, mistõttu senised ravimid kipuvad olema kasutud.

Lipoproteiin (a) tase võib erinevate inimeste veres olla isegi kuni tuhat korda erinev. Selle põhjuseks on peamiselt geneetilised iseärasused, vahendab Novaator Reutersi uudist.

Lipoproteiin (a) tasemele ei oma mingit mõju paljud ravimid, mida kirjutatakse inimestele välja just infarkti tekke riski vähendamiseks. Siia hulka kuuluvad näiteks Pfizeri Lipitor ja AstraZeneca Crestor, mida reklaamitakse kui ravimeid, mis alandavad nö halva kolesterooli taset veres.

Kopenhageni ülikooli haigla teadlaste uuring avaldati ajakirjas Journal of the American Medical Association. Teadlased leidsid, et kõrge lipoproteiin (a) tasemega inimesed said infarkti kaks kuni kolm korda sagedamini nendest, kelle lipoproteiin (a) tase oli madalaim. „Näitasime, et lipoproteiin (a) põhjustab infarkte," märgib uuringut juhtinud Borge Nordestgaard.

„Uuring võib näidata, miks praegused kolesteroolitaset alandavad ravimid inimesi tihti ei aita," viitab Norgestgaard Lipitori ja Crestori puudulikkusele lipoproteiin (a) taseme alandamisel.

Teadlased võtsid vaatluse alla kokku 45 000 inimese andmed, kes on alates 1976. aastast andnud vereproovi, millest määrati ka lipoproteiin (a) tase. Seejärel jälgiti nende tervist kuni 2007. aastani.

Lipoproteiin (a) taset võivad mõnevõrra alandada aspiriin ja niatsiin ehk vitamiin B3. Nordestgaard loodab, et ravimifirmad keskenduvad nüüd uue ravimi loomisele, mis võitleks konkreetselt lipoproteiin (a) kõrge tasemega.