Miks Hongkong mähib uusi pilvelõhkujaid kookoneisse?
Tulemus näeb välja nagu mingisugune mastaapne kunstiprojekt, kuid tegelikult on võrkudel täiesti praktiline rakendus: need varjavad Hongkongi ülimalt rahvarikkaid tänavaid ehitustolmu ja -prahi eest.
Praegu San Franciscos resideeruv ameeriklane Peter Steinhauer on 1990. aastate algusest peale Aasias fotograafina töötanud. Pildisarjas „Kookon“ (ingl Cocoon) jäädvustab ta Hongkongi ehitusmaastike üllatavat ilu, nagu vahendab Wired. Steinhauer meenutab esimest korda, mil ta 1990. aastatel võrkumähitud hoonet nägi: „Ma silmasin keset tiheda liiklusega linna järsku hiiglasuurt, 40-korruselist pakki. See tundus mulle kummastavalt kaunis ja äratas kohe kujutlusvõime.“
Lähemalt vaatlemisel on aru saada, et hooned on tegelikult ümbritsetud bambustellingutest. Need täidavad sama ülesannet, mida puidust ja/või metallist tellingud mujal maailmas, kuid bambus on kergem ja paindlikum, mis tugevate vihmade ja tuultega linnas on väga oluline.
Nailonkate käib ümber bambussõrestiku ja ennetab ehitusprahi pudenemist tihedalt inimestega täidetud tänavatele. Taoline võte on olnud tavapärane juba vähemalt 19. sajandi lõpust — toonastel piltidel on samuti näha samasugustesse „bambuspuuridesse“ kätketud ehitusjärgus hooneid.
Võõramaalaste jaoks näevad nood nailonisse mähitud rajatised välja intrigeerivad, nagu hiiglasuured ja imeilusad maiustused, kuid peaaegu kogu Hongkongi rahvas suhtub neisse varjamatu põlgusega. Tähendab ju iga värvilise hoone ilmumine ümbruskonna elanike jaoks mitu kuud kestvat häirivat ehitusmüra.
Just taoline perspektiivide erinevus on peamine põhjus, miks Steinhauer otsustas Aasia elu-olu jäädvustama hakata. Mis ühe jaoks on tüütu nuhtlus, on teise jaoks kunst. „Kõik sõltub asjadest, mis leiduvad su enda elamise ümbruses,“ nendib fotokunstnik. „See on minu kui läänemaalase jaoks üks hüvesid, mida pikka aega Aasias elamine pakkus. Ma näen asju teistmoodi.“
