Miks ei saaks tuumapommiga orkaane tõrjuda?

 (50)
Miks ei saaks tuumapommiga orkaane tõrjuda?
Priscilla nimelise tuumapommi katsetus Nevada kõrbes 1957. aastalFoto: U.S. Department of Energy / SWNS

USA president Donald Trumpi väidetav ettepanek kasutada orkaanide laiali ajamiseks tuumapomme on küll praeguseks laualt maas, aga USA riiklik atmosfääri ja ookeaniseire amet NOAA otsustas siiski selgeks teha, miks välja pakutud lahendus ei toimi, vahendab BBC.

Kuigi Trump on eitanud, et ta kunagi midagi sellist välja pakkunud oleks, ei ole tegemist üldse rumala ettepanekuga. Juba 1950ndatel aastatel arutasid samal teemal mitmed USA valitsuse palgal olevad teadlased. 1961. aastal teatas lausa USA ilmastikubüroo juht Francis Riechelderfer oma kõnes, et tõenäoliselt aetakse tulevikus orkaane tuumapommide abiga laiali.

Mõte kadus teadlaste laualt alles pärast seda, kui saadi teada kui laiaulatuslikud ikkagi on radioaktiivse kiirguse mõju inimestele ning kui kaugele radioaktiivne saaste keskkonnas levib.

Mida tuumapommi orkaanile pillamine teeks? NOAA hinnangul ei pruugiks pomm isegi orkaani suunda muuta, kuid suure tõenäosusega aitaks tormituuled radioaktiivset saastet väga kiiresti edasi kanda. Teadlased on isegi arvanud, et orkaani pommitamine muudaks selle veelgi võimsamaks.

Kuigi Trumpi ja ka selle idee varem välja käinud teadlaste mõte on selles, et tormi keskpunkti kohal plahvatuv pomm võiks teoorias aidata soojendada selle keskmes olevat jahedat õhku ning seega orkaani rahustada, ei oleks ühelgi pommil selle soojendamiseks vajalikku energiat. Orkaanist lähtuva soojusenergia hulk on üpris püsivalt umbes 50 teravati ligiduses. Võrdluseks - terve inimkond kasutas 2011. aastal umbes kolmandiku sellest energiast.

Seotud lood:

Välja on pakutud ka seda, et pommitada võiks koheselt troopilisi madalrõhkkondasid enne kui need üldse orkaanideks kujunevad. Teadlaste sõnul ei oleks aga ka see lahendus - igal aastal kujuneb Atlandi ookeanis umbes 80 sellist madalrõhkkonda, millest keskmiselt vaid viis kujuneb ajapikku orkaanideks. Teadlastel pole aga õrna aimugi, millised neist. Kõikide madalrõhkkondade pommitamine nõuaks aga väga palju ressurssi ning oleks potentsiaalselt ohtlik näiteks laevaliiklusele.

Tegelikult aga ongi just kõige suurem probleem tuumapommidega kaasnev radioaktiivsus - olenemata sellest, kas suudetaks luua piisavalt võimas tuumapomm, et orkaane peatada, leviks radioaktiivne kiirgus keskkonnas siiski väga kaugele ning tõenäoliselt oleks inimestele oluliselt ohtlikum kui orkaan ise.