Miks asiaadid viina juues näost punaseks lähevad

Geenimuudatus, mis kaitseb inimest alkoholikahjustuste eest, kuid paneb ta kergesti punastama, on riisikasvatuse kõrvalsaadus, selgub uuringust.

Kui Aasia päritolu inimesed joovad alkohoolset jooki, siis üsna paljud neist löövad näost õhetama. Värskest uuringust selgub, et see muudatus hakkas levima just samal ajal kui Aasia maades hakati riisi kasvatama ja riisist alkohoolseid jooke valmistama, vahendavad ERR teadusuudised.

Hiina Teaduste Akadeemia geneetik Bing Su, kes uuris 2275 Ida-Aasia inimese geene, otsis just seda väikest mutatsiooni, mille tagajärjel on inimese organismis aine nimega alkoholi dehüdrogenaas natuke teistsugune kui teistel inimestel.

Muutunud geenidega inimeste kehas laguneb sisse joodud alkohol selle muutunud aine toimel umbes sada korda kiiremini kui tavalise inimese kehas, mistõttu on need inimesed ka alkoholi kahjulike mõjude eest teistest paremini kaitstud — alkohol veedab nende organismis lihtsalt vähem aega, ent kõrvaltoimena lähevad need inimesed alkoholi pruukides kergesti näost punaseks.

Hiina teadlase Su tehtud analüüsist ilmnes nüüd, et muudatus hakkas laiemalt levima umbes 10 000 kuni 7000 aastat tagasi. Praeguseks on ta Hiina kaguosa elanike seas täiesti valdav, aga mida põhja või lääne poole minna, seda harvemaks teda jääb.

Võib arvata, et sedamööda, kuidas riisikasvatus ja riisiviina joomine üha uutesse piirkondadesse levisid, hakkas sealsete inimeste seas loodusliku valiku toimel kasvama ka sellise geenimuudatuse esinemissagedus, mis inimesi riisist tehtud alkoholi kahjulike toimete eest kaitses.