Miks arstimask ei kaitse gripi eest?

 (32)
Miks arstimask ei kaitse gripi eest?
Foto: ITAR-TASS

Kirurgimaskist pole gripi ennetamisel tolku, kuigi suur hulk inimesi seda arvab.

Austraalia on äsja üle elanud ränga gripihooaja; 21. oktoobri seisuga oli laboratoorselt kinnitatud 299 211 grippi nakatumise juhtumit ja registreeritud 662 gripi põhjustatud surmajuhtumit. Taoline sünge statistika võib anda aimu sellest, mis hakkab toimuma, kui viirus levib põhjapoolkeral.

Enamasti kestab gripihooaeg meie kandis detsembrist märtsini, kuid see võib alata isegi juba oktoobris.

Kõige levinum viis gripiga võitlemiseks on vaktsineerimine, kuid paraku piirdub vaktsiini tõhusus enamasti umbes 15 protsendiga (vähemalt oli see Ühendkuningriigi rahvatervise-teenistuse andmetel nii 2017-2018. a gripihooajal).

Gripiviirus levib peamiselt piiskade kaudu, mis aevastamisel, köhimisel või kõnelemisel väljuvad nakatunud inimeste suust ja ninast. Need piisad võivad kanduda kuni kahe meetri kaugusele. Võib tunduda loogiline, et kirurgimaski kandmine takistab viiruse sattumist maskikandja kopsudesse. Sellise väite toel turustatakse kirurgimaske sageli internetis.

Seotud lood:

Ilmselt eeldavad paljud maskide ostjad, et kui mask kaitseb kirurgi, siis peab see kaitsma ka teisi inimesi. Taolise loogika nõrk koht on aga asjaolu, et kirurgimaskid ei ole üldsegi mõeldud kirurge kaitsma. Nende eesmärk on takistada hoopis kirurgi suust või ninast väljuvate piiskade sattumist patsiendi haavadesse, kus need võiksid tekitada veremürgistust.

Kirurgimaskide ennetuslik tõhusus on aga kahtluse all. Värske uurimus, milles tuvastati baktereid kasutatud kirurgimaskide välisküljel, näitas, et maskide kasutamine võib operatsioonisaalis nakkusohtu isegi suurendada.

Võiks arvata, et mask takistab nakatumist sellega, et ei lase kandjal käega suud või nina puudutada. Kuid gripinakkus võib külge hakata igalt pinnalt, millele viirus sattunud on — nt ühistranspordivahendi istme käetoelt — ja pärast mille puudutamist puudutatakse nägu.

Ning inimesed puudutavad oma nägu väga sageli, ise seda märkamatagi. Värske uurimus Uus-Lõuna-Walesi ülikoolist näitas, et inimesed puudutavad oma nägu keskeltläbi 23 korda tunnis.

Samuti võib nakatuda, kui puudutada silmade ümbrust käega, mis on nakkusega kokku puutunud. Nakatumise ennetamiseks tuleks maski kanda ööpäevaringselt ning vahetada sageli määrdunud maske uute vastu ilma seejuures nägu puudutamata. Seejuures võib maski kandmine olla ebameeldiv ja raskendada suhtlust. Seega võib öelda, et kirurgimaskid ei ole eriti praktilised.

Põhimõtteliselt pole praegu tugevaid tõendeid, mis toetaksid soovitust avalikes kohtades kirurgimaski kanda. Kõige parem, mida igaüks meist grippi nakatumise vältimiseks teha saab, on sageli käsi pesta ja üritada mitte oma nägu näppida.