Mikroorganism lahendab energiakriisi?
Arhed on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide (bakterite) ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Tselluloosist vesinikku tootva arhe leidsid Venemaa teaduste akadeemia teadlased.
Saanud avastusest teada, nägi Biswarup Mukhopadhyay Virginia bioinformaatikainstituudist leiul tohutut potentsiaali, sest arhe abil võib osutuda võimalikuks algatada suuremahuline tselluloosist vesiniku tootmine. Mukhopadhyay labor tegelebki hüpertermofiilsete ehk kuumalembeste arhede uurimisega, et kasutada neid energiatootmises.
Arhe avastas Jelizaveta Osmolovskaja koos kolleegidega Venemaa teaduste akadeemia Vinogradski mikrobioloogia instituudist. Arhe nimega Desulfurococcus fermentans elab Uzoni kaldeeras Kamtšatka poolsaarel ning toitub kaldeerasse langenud taimsest materjalist. Selle arhe kolm lähedast sugulast ei tooda vesinikku, vaid divesiniksulfiidi.
„Vesinik on arhede kasvule üldjuhul kahjulik, mistõttu hoiduvad nad selle elemendi tootmisest,“ ütles Mukhopadhyay. „D. Fermentans ei paista aga sellest hoolivat. Me tahame teada, miks see nii on. Üheks võimaluseks ongi võrrelda D. Fermentansi genoomi tema lähedaste sugulaste omadega.“
Arhele meeldib kõige paremini temperatuur 80-82 kraadi. „Võimel kuumades tingimustes hakkama saada on selged eelised. Vesinikku saab toota kiiremini ning vesiniku tootmiseks ehitatav arhele sobiv reaktor ei reostuks teiste mikroorganismidega, sest niivõrd kõrget temperatuuri taluvad väga vähesed organismid,“ ütles Mukhopadhyay.
Mukhopadhyay on esitanud Joint Genome Institute’ile taotluse arhe genoomi sekveneerimiseks. Instituut sekveneerib tasuta nende organismide genoome, mida USA energeetikaministeerium peab energia tootmise ees seisvate küsimuste lahendamisel kõige perspektiivikamateks.
