Bioloog Rosalinda Roberts lõikas üliõhukesi viile äsja surnud inimes­te ajust ning uuris neid elektronmikroskoobi all. Esiti otsis ta skisofreenia põhjust, ent ajapikku hakkasid teda üha enam huvitama hoopis väikesed seletamatud laigud, mida leidus mitmel pool ajukoes. Kui Roberts 2018. aastal lõpuks mõistis, mis plekid need sellised olid, oli ta tugevasti üllatunud.

Need olid bakterid. Alabama ülikooli teadlane oli sellega esimesena tõestanud, et neid esineb meie ajus suurel hulgal.

Kui ajust on baktereid leitud, on see siiani pannud arstid häirekella lööma, sest õrna ajukoe nakkusi on alati seostatud eluohtlike haiguste, näiteks meningiidiga. Robertsi uuringud aga viitavad, et bakterid võivad inimajus püsivalt elada ka ilma immuunsüsteemi nendega võitlema sundimata või põletikuseisundit põhjustamata. Vastupidi, bakterid võivad ajus osutuda vältimatuteks kaastöölisteks, kes juhivad meie mõtteid, parandavad vaimset tervist ning isegi kaitsevad depressiooni ja Alzheimeri tõve eest.

Roberts uuris 34 terve inimese inimaju viile võimsa elektronmikroskoobi all. Seal joonistus ajukude elektronidega pommitamise mõjul väga detailselt välja ning tekkinud kujutiselt võis näha, et piklikel laikudel olid mõõtmed, mis sobisid ka mikroobide eeldatavate mõõtmetega. Osa laike näisid meenutavat mikroobiahelaid – selline jaotus on bakterite puhul samuti tavaline; ühtlasi võis mikroskoobi all näha midagi, mis meenutas rakumembraane. Oli ilmselge, et tegemist on bakteritega. Seejärel määras Roberts kolleegidega leitud bakteriliigid, uurides rRNA-geenide järjes­tust, mis on igal organismil ainulaadne. Ajukoes oli mitme bakteriliigi geene ja üllataval kombel kuulus 92 protsenti bakteri­liikidest kolme suurde bakterite hõimkonda, mis moodustavad põhiosa soole­floorast.

Loe ajus askeldavate mikroobide kohta lähemalt veebruari Imelisest Teadusest!