“Südame-veresoonkonna haigused, eriti isheemia ja stenokardia, on lähedases seoses inimesele alles jäänud hammaste arvuga,” ütleb Anders Holmlund ajakirjas Journal of Periodontology avaldatavat uurimust kommenteerides AFP-le.

“Vähem kui kümne oma hambaga inimesel on seitse korda suurem oht surra mõnda südame isheemiatõppe kui sama vanal samast soost inimesel, kellel on alles üle 25 hamba,” tõi Holmlund näite.

Ehkki paljud viimase 15 aasta jooksul avaldatud teadustööd on näidanud seost suu tervise ja südame-veresoonkonna haiguste vahel, viitab Holmlundi uurimus otseselt suhtele südamehaiguste ja inimese suus leiduvate hammaste arvu vahel.

Kolleegide Gunnar Holmi ja Lard Lindiga kahasse läbi viidud uurimus hõlmas 7674 naist ja meest, kellest enamik oli keskmiselt tosin aastat kannatanud periodontoosi mõne vormi all, ja analüüsis uurimuse kestel elu jätnud 629 inimese surmade põhjuseid. 299 katsealust suri mõnda südame-veresoonkonna haigusse.

Holmlund selgitab, et hammaste arvu südamehaigustega seostava teooria kohaselt ulatuvad hammaste nakkushaigused vereringe kaudu organismi muudesse kudedesse ning põhjustavad kerget kroonilist põletikuseisundit. Pidev põletik on aga üheks südamerabanduste ja -tõbede riskiteguriks.

Inimesel säilinud loomulike hammaste hulk võib peegeldada seda, kui palju kroonilist põletikku ta elu jooksul on pidanud taluma, lisas Rootsi teadlane.

Uurimust piiritles tõik, et tulemusi ei saanud viia vastavusse ühiskondlik-majanduslike tegurite ega teiste südame-veresoonkonna tõbede riskiteguritega, nentis Holmlund.

Südamehaigused — surma peamised põhjustajad kogu maailmas — nõuavad maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel igal aastal üle 17 miljoni elu.