Mida teha, et kodus poleks õhk pidevalt külm ja niiske?


Mida teha, et kodus poleks õhk pidevalt külm ja niiske?
Üha rohkem inimesi on hakanud õhukuivateid soetama

Enamikku nõukogude ajal ehitatud maju kimbutab praegu liigniiskus. Seda seetõttu, et paljudel majadel oli omal ajal “loomulik ventilatsioon“ — kehv soojusisolatsioon ja aknad, mis lasid välisõhu tuppa ja siseõhu toast õue. Köeti palju, kuna soojus oli odav ja maja ise töötas nagu suur tuulekoda — tuul käis läbi hoone ja korterite.

Tänapäeval võideldakse soojuskaoga majade välisfassaade korrastades ja aknaid plastakende vastu vahetades. Need on kõik väga head moodused soojuskaoga võitlemiseks. Kahjuks ei lahenda tihti need õhuniiskuse probleemi, vaid muudavad selle hullemaks.

Liigniiskus ja ventilatsioon

Liigniiskus ei küsi hoone ehitusaastat. Seetõttu ei ole kaitstud vanade talude omanikud ega hiljem ehitatud korterid või eramajad. Eesti asukoht maailmakaardil tingib selle, et sademete hulk ületab aurumise. Meil sajab keskmiselt 550–800 mm ja keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Sügisesel aastajal on näitaja 95% kandis. Arstid peavad kodus sobilikuks õhuniiskuse tasemeks 40-60%. Kuni keegi ei leiuta viisi, kuidas terves Eesti niiskustaset alandada, peame otsima abi õhukuivatitest.

Normaalsetes tingimustes tekitab keskmine neljaliikmeline perekond ligikaudu 12 liitrit vett päevas, mille puhul tuleb arvestada ka korteri või maja ehituskvaliteediga, mis halva õhuringluse tõttu samuti õhuniiskust tekitab. Enamik probleeme õhuniiskusega tekib külmadel perioodidel (kevad, sügis, talv), mil inimesed ei saa aknaid avada ja kogu niiskus jääb korterisse, ilma et saaks kusagile edasi liikuda. Kui sellel 12 liitril veel ei ole kuhugi minna, siis hakkabki tekkima tunne, nagu elaks akvaariumis. Liigniiskus ei ole seotud ainult halva ehituskvaliteediga, vaid tekitame ka ise igapäevaelu elades niiskust. Niiskust tekib näiteks duši all käies, pesu pestes, riideid kuivatades, sööki valmistades, hingates, vihmase ilmaga koju tulles jne.

Seotud lood:

Sinna, kus on külmemad pinnad — näiteks aknad ja seinad-, hakkab tekkima kondensaat. Sellised pinnad pinnad on hea algus hallituse tekkeks ja levikuks ning tavaliselt alles hallituse ilmnedes pannakse tähele, et on tekkinud tõsine probleem. Hallitus hakkab arenema ja kasvama õhuniiskustasemel alates 68%.

Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa küttekulude tõusu ja isegi siis, kui toatemperatuur on 30 kraadi juures, on ikkagi külm. Veepiisad õhus on külmemad kui kuiv õhk. Piiskade kokkupuutel inimese nahaga tekib külmatunne.

Haara õhuniiskuse üle kontroll

Üha rohkem inimesi on hakanud õhukuivateid soetama, et õhuniiskuse tase kontrolli alla saada. Praegu on kõige populaarsemaks muutunud õhukuivati Meaco DD8L, mis on valmistatud Suurbritannias. Seade sobib koduseks kasutamiseks ideaalselt, kuna selle müratase on vaikseim turul pakutavatest ja kuivati saab ilusti hakkama kuni 70 m2 ruumidega.

Õhukuivati kogub igal temperatuuril umbes 8 liitrit päevas. Puudub kompressor, mis tähendab, et seadmete töötemperatuuri vahemik on +1 kuni +40 kraadi. Kompressorüksused kaotavad tõhususe õhutemperatuuri langedes ja koguvad õhust niiskust vähem, kui tootja on maksimaalselt kirja pannud. Meaco DD8L selle all ei kannata, kuna kasutab desikant-tehnoloogiat.

Sellist seadet kasutatakse korterites, majades, saunades, garaažides ja suvilates; samuti on olemas tööstuslikud õhukuivatid, mida enamasti kasutatakse tolmustes kohtades või suuremates ettevõtetes.

Vaata lähemalt www.ohukuivatid.ee