Inimese mõistuse funktsioneerimine on lugematutest uuringutest hoolimata jäänud endiselt suureks mõistatuseks.

Kuna senini on peamine ajutegevuse jälgimise meetod hõlmanud elektroodide sisestamist otse inimese ajju, on jäänud selgusetuks, mis piirkonnas ja kuidas toimuvad sellised kõrgemad protsessid nagu otsustamine ja planeerimine, vahendab ERR Teadus.

Uuring kestis terve aasta jooksul. Katsealuste aju aktiivsust skaneeriti, kasutades funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRT). Samal ajal paluti neil sooritada üks kolmest tegevusest: haarata näidisobjekti ülemisest otsast, alumisest otsast või lihtsalt sirutada käsi ja puudutada objekti.

Teadlased leidsid, et kasutades erinevatest aju piirkondadest pärit signaale, võis ennustada, millise neist kolmest toimingust katsealune paar sekundit hiljem sooritab.

Neuroloogiliste protsesside skaneerimine võimaldab selgelt analüüsida otsuse formeerumise rada vajaduseta tungida füüsiliselt inimese pealuusse. Funktsionaalse MRT abil saab aju aktiivsust jälgida väljastpoolt, kuvades muutusi selle verega varustamises.

Avastustel on ka oluline kliiniline tähendus. Võimalus prognoosida inimese soovitud liigutusi, kasutades aju signaale, võib kasutust leida täiustatud jäsemeproteeside loomisel.

See oleks suur abi seljaaju vigastuse või locked-in sündroomiga (neuroloogiline seisund, mille puhul patsient ei saa liigutada ega kõnelda) patsientidele.