Metsas läheb laupäeval ajujahiks!
Tähtsaimaks ajaks võib ühisjahti nimetada aga seepärast, et see on aeg, mil jahimehed küttimiseks koonduvad – hiilimis- ja varitsusjahti saab ju näiteks ka üksinda minna. „Jaht on paljuski seltskondlik üritus,“ tõdeb Kalev Männiste, RMK jahindusosakonna peaspetsialist.
Ehkki jahiteemadel kõnelemine kipub vahel kellelgi ikka karvu turri ajama ning leidub neid, kes kipuvad arvama, et jahimehed noolivad trofeesid, ütleb Männiste, et loomi tuleb küttida nende arvukuse reguleerimiseks ning metsa, aga ka põldude kaitse seisukohast.
Igal oma maius
On ju näiteks põder teada-tuntud männinoorendike nahka panija, kes on võimeline üks-null tegema tervele metsauuendusele. „Põtru kütitakse põhimõttega, et metsakahjustused oleks talutavad,“ täheldab Männiste. Ehk siis hoitaksegi põtrade arvukus niisugusena, et noor mets põtrade elupaigas ka kasvada saab. „See on ju loomulik, et põder noort metsa sööb, aga hoolitseda tuleb ka selle eest, et metsakasvatuslik eesmärk oleks täidetud.“
Metssigade peale metsakasvatajad viltu ei vaata, sest metsas siga miskit inimese seisukohast võttes halba ei tee. Pigem head, kui ta maapinna üles tõngub – sellega ta justkui valmistab maapinda külviks ette ning mulda langenud seeme läheb kergemini idanema.
Kui põder noolib noort mändi, siis metskits kuuske, iseäranis maias on ta potitaimede peale, mis on tema jaoks kui maiustused – toitaineid täis ja maitsevad hästi. Männiste täheldab, et viimastel aastatel aga sel teemal nurinat tekkinud pole, sest kitsede arvukus on kõvasti kahanenud. Seda raske talve, iseäranis ülemöödunud talve pärast ning teisalt seetõttu, et suurkiskjate arvukus käib tõusuteed ning kitsed langevad nende saagiks.
Seetõttu tänavu ei pannudki keskkonnamet ette, kui palju kitsi minimaalselt küttida tuleb. Männiste sõnul otsustab seda iga jahisektsioon ise, sõltuvalt piirkonna kitsede arvukusest, ning tõenäoliselt ollaksegi küttimisega tagasihoidlikum. Ka mullu lasti kitsi 30% vähem kui aasta enne seda, mil üks karm talv oli juba oma laastamistööd teinud.
Männiste tõdeb, et punahirvede käsi on käinud hästi, nende arvukus on tõusnud, samuti ka põtrade hulk. Jätkuvalt arvukalt on meie metsades ka metssigu. Kuid ega`s jahimehed üksnes küttimiseks metsa lähe. Talvisel ajal on nende hooleks loomade lisasöötmine, sest looduslikku toitu on raske kätte saada. Raske aeg on loomade jaoks ka vastu kevadet, mil talveks kogutud rasvavaru otsa saab.
Järelevalvaja roll
RMK ise jahti enam ei korralda, olles pakkunud kuues enda hallatavas jahipiirkonnas jahipidamisvõimalust välja enampakkumise korras. Oma jahipiirkondades peab RMK jahi üle ka järelevalvet.
Jahimeestega on sõlmitud aastased kokkulepped jahipidamiseks 30 jahialal pindalaga kokku 118 000 hektarit. Kokku kavatsetakse neil jahialadel sellel jahihooajal küttida 185 põtra, 347 metssiga, 26 hirve ja 77 metskitse.
Selline küttimismaht tagab ulukite asurkonna optimaalse arvukuse ja aitab vältida metsakahjustusi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!