Meteoriit paljastab universumi saladusi

Aastakümnete eest Austraaliasse Murchisoni linna sadanud meteoriit pole endas peituvate saladuste avaldamist veel lõpetanud.

Murchisoni meteoriit on üks kõige põhjalikumalt uuritud taevakividest, sest 1969. aastal alla kukkunud rahn lagunes atmosfääris ning paljud selle tükid leiti hiljem. Kokku on piirkonnast leitud umbes saja kilo kosmosest pärit süsinikkondriide, vahendab BBC.

Süsinikkondriidid on teadlaste jaoks äärmiselt tähtsad, sest need tekkisid materjalist, mis eksisteeris juba gaasi- ja tolmukettas, millest moodustusid hiljem Päikesesüsteemi planeedid. Sõna otseses mõttes on tegu ajakapslitega, millesse on talletatud meie tähesüsteemi nelja miljardi aasta pikkune ajalugu.

Seekord on Murchisoni meteoriit andnud meile järjekordse märgi sellest, et enne Maa moodustumist valitses Päikese ümber orgaaniliste kemikaalide üleküllus. Tegelikult võib antud meteoriit isegi pärineda materjalist, mis on vanem meie Päikesest.

“Oleme väga põnevil. Kui ma seda esmakordselt uurisin ja selle keerukust hoomasin, rabas see mind täielikult,” kommenteerib Saksamaal Neuherbergis tegutseva Ökoloogilise keemia instituudi doktor Phillipe Schmitt-Kopplin. “Meteoriidid on nagu iselaadsed fossiilid. Neid mõista püüdes vaatame ajas tagasi.”

Uue uurimustöö raames rakendati kõrge eraldusteravusega spektroskoopilisi seadmeid, mille abil tuvastati mitmesuguseid kivis sisalduvaid ühendeid. Ehkki antud meteoriit on teadlastele konkreetsete süsinikupõhiste orgaaniliste ühendite kohta hulgaliselt teavet pakkunud varemgi, viidi nüüd läbi esimene sihtmärgipäratu uuring. Teisisõnu: uurijad ei ajanud kivi seest taga üht konkreetset tüüpi kemikaali, vaid analüüsisid kõiki kemikaale, mida see sisaldada võis.

See, mis nad leidsid, oli jahmatav. Tuleb välja, et ürgses Päikesesüsteemis valitses tõenäoliselt suurem keemiline mitmekesisus kui tänapäeva Maal.

Uurimuse käigus tuvastati 14 000 konkreetset ühendit, nende seas 70 aminohapet. Too arv on aga arvatavasti vaid jäämäe tipp. Tegelikkuses sisaldab meteoriit miljoneid eri orgaanilisi ühendeid. Järgmiseks viiakse läbi põhjalikum analüüs.

Miks see üldse tähtis on? Algusaegade Päikesesüsteemis ringi hõljunud orgaaniliste kemikaalide mitmekesisuse mõistmine ütleb meile, kuidas elu võis Maale tekkida. Käesolev süsinikkondriidi-kamakas triivis läbi varajase Päikesesüsteemi gaaside ja tolmu, kogudes endasse kõiki toonaseid elementaarseid orgaanilisi ühendeid. Kas see tähendab, et kirev orgaaniline keemia on protoplanetaarsete süsteemide jaoks reegel?

Teadaolevalt eksisteerivad samasugused orgaanilised ühendid komeetides, asteroidides ja muudes planetaarsetes kehades, mistõttu tekib küsimus, miks just Maal elu külluslikult õilmitseb, samas kui kõikjal mujal paistab valitsevat vaikus.

Kui orgaaniline keemia on kõikjaldane nähtus, ei pruugi kava “seemendada” noori tähesüsteeme Maalt läkitatud eluga enam eriti arukas paista. Võimalik, et tingimused elu tekkeks on seniarvatust väga palju tavalisemad.