Uuritav meteoriit kuulub ureiliitide hulka. Need on meteoriidid, mis sisaldavad sageli grafiiti ning mõnikord ka teemandi kristalle, vahendab Novaator PhysOrgi uudist.

Teadlaste sõnul tekkisid ülikõvad teemandi kristallid meteoriidi sisenemisel Maa atmosfääri, kui grafiidi kristallstruktuur moondus suure kuumuse ja rõhu tõttu teemandi omaks. Nii teemant kui grafiit on vaid süsinikku sisaldavad mineraalid. Nende omaduste erinevus tuleneb kristallstruktuuri erinevast ehitusest.

Leitud kristallid on nii väiksed, et nende kõvadust on väga keeruline korrektselt määrata. Siiski näivad nad olevat teemandist kõvemad, sest teemantpasta, millega meteoriidi pinda poleeriti, jättis uuritavad kristallid lihvitavast pinnast kümne mikromeetri kõrguste mügarikena välja paistma.

Teadlased on varem leidnud teemandi kristalle, mis ületavad tavalise teemandi kõvaduse ühes kindlas suunas, kuid need kristallid näivad ületavat teemandi kõvaduse kõigis suundades.

Kristalle uuriti mikroskoopiliselt, spektroskoopiliselt ning ka röntgendifraktomeetriat kasutades. Viimane lubab uurida teemandi kristallstruktuuri, mille ehitus mineraali kõvadusele aluse panebki.

Leiti kaks uut süsiniku polümorfset (sama koostis, erinev struktuur) vormi ehk teemandi polütüüpi. Sellise struktuuriga teemandite esinemist on ennustatud juba mitukümmend aastat tagasi, kuid siiani pole loodusest midagi taolist leitud. Uus teemandi vorm koosneb kovalentsete sidemete abil ühinenud grafiidi lehtedest, olles sarnane tehisteemandi struktuurile.

„Leid oli küll juhuslik, kuid juba varem arvati, et meteoriidi uurimine võib anda uusi teadmisi süsinikuühendite struktuuri kohta,” ütleb professor Tristan Ferroir Lyoni ülikoolist.

Ferroiri sõnul aitab leid laiendada teadmisi süsiniku polümorfismi kohta ning võimalik, et saab tulevikus aluseks ülikõvade tehisteemantide sünteesimisel. Täpsemalt kirjutatakse uurimusest ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.