Meteoorid kujutavad endast Maa atmosfääriga kokku põrkavaid tolmu- ja kivitükke. Hõõrdumine kuumutab gaasilisi osakesi, mis moodustavad hõõguva saba. Suvalisel selgel ööl võib tunni aja jooksul käputäit meteoore näha niigi, kuid meteoorisaju ajal võib see number hüppeliselt kasvada, vahendab NewScientist.

Leoniidide tähesadu toimub igal aastal siis, kui Maa liigub läbi komeedist 55P/Tempel-Tuttle maha jäänud rusuviirgude. Nimelt jätab mainitud komeet iga 33 aasta tagant Päikesesüsteemi sisemistest sfääridest läbi kimades enamasti maha tolmused sabad.

Esimesest viirust lõikab meie koduplaneet läbi Eesti aja järgi umbes kell 11 teisipäeva hommikul. Eeldatavasti tekitab see sündmus tunnis kümneid meteoore. Vaatemängu tipphetk saabub aga kella 23 ja südaöö vahel, mil Maa liigub läbi Tempel-Tuttle’i poolt aastatel 1466 ja 1533 maha jäetud rususabade.

Nende viirgude läbimine võib nähtavale tuua isegi kuni 300 leoniidide meteoori tunnis, kinnitab NASA meteoorkehade keskkonnakantselei. Kõige paremal positsioonil kosmoseprahi-sajuhoogude vaatlemiseks on Aasia ja Euroopa idapoolsemate piirkondade taevassekõõritajad, sest taevas on seal pime ja meteooride näiline lähtekoht, nn radiant, asub horisondi kohal

Leoniidide tähesadu kannab seesugust nime, sest radiandiks on põhjataevane Lõvi (lad Leo) tähtkuju. Kõige parem aeg meteoorisaju vaatlemiseks on pärast selle punkti tõusu, umbes kell kaks öösel.

Vaatlejad Põhja-Ameerikas võivad näha kümnete meteooride vilksatusi 17. novembril enne koitu, kuid ka järgmisel ööl võib taevas silmata tavalisest suuremat hulka meteoore. Euroopa vaatlejad näevad kõige muljetavaldavamat vaatepilti sajust pärast tipnemist, 18. novembri esimestel tundidel.