Mesilasperet on vaadeldud alati kui äärmiselt üksmeelset kogumit. Iga üksik mesilane on olnud seni aga sünonüüm ennastohverdavale ja truualamlikule käitumisele. USA teadlaste uuring näitab aga, et ka mesilased täidavad teatud ülesandeid meelsamini kui teisi, selle põhjuseks peetakse nende iseloomust tulenevaid erinevusi, vahendab ERR Teadus.

Uuringus käsitleti mesilaste puhul seiklusjanuna seda, kui usinalt nad käisid rännakutel, et leida pesale uut kodupaika või seniavastamata toitumiskohti.

Kui mesilaspere ületab tarus teatud isendite arvu, siis toimub pere heitmine, mille käigus saadetakse välja skaudid, kes otsivad sülemile uut pesapaika. Tegu on kriisimomendiga, kus ühise eesmärgi nimel tegutsemine nõuab mesilaselt vaprust. Selliseid sangareid on mesilasperes vähem kui viis protsenti. Teadlased selgitasid välja, et skaudid on kaaslastega võrreldes ka 3,4 korda tõenäolisemalt valmis otsima uusi toitumiskohti.