Teadlased märkasid tegelikult ammu, et mõnikord ronivad korjelt tulnud mesilased oma kaaslaste otsa ja löövad neid peaga. Algselt arvati aga, et mesilased kasutavad seda toidu palumiseks. Tähendus sai selgeks, kui vastavat helisagedust mängiti läbi kõlarite, mesilased katkestasid oma tantsu üle kogu sülemi.

Järgnevates uurimustes leiti, et käitumisega hoiatatakse nii ohtlike korjepiirkondade eest, kui ka antakse märku, et piirkonnas tegutseb juba liiga palju mesilasi. Värskes uurimuses demonstreerib Cornelli ülikoolis töötav Thomas Seeley, et vastavat stopp-signaali kasutakse ka pereheitmisel uue pesakoha osas konsensusele jõudmiseks. Kuigi luurajad toovad enne pereheitmist teateid mitmetest erinevatest võimalikest asukohtadest, ei liigu sülem enne, kui lõplik otsus langetatud on. 

Kui otsuse langetamisel mängiksid rolli ainult jaatava-tähendusega signaalid, ei suudaks sülem identsete võrdsel kaugusel asuvate uute tarude puhul otsust langetada. Kui sülemis selgus, et ainult tantsuga uue pesakoha küsimust ei lahendata, algas luurajate keskis peade koksamine.