Mesilane ja sipelgas valmis teiste eest surema

Mesilased ja sipelgad ei ürita isekalt ohu eest peitu pugeda nagu seda teevad paljud teised olendid, selgub Edinburghi ja Oxfordi ülikooli teadlaste uuringust.

Teadlased kasutasid putukaperede käitumise uurimiseks matemaatilisi mudeleid ning avastasid, et kui näiteks piisonid ja kalad üritavad end kiskjate eest kaitsta karja või parve keskele trügides, siis sipelgad ja mesilased töötavad ühtse „löögirusikana” ning on valmis koloonia heaolu nimel surema, teatab BBC.

Uuringu tulemused paistavad klappivat tuntud animafilmides „Zipelgad” ja „Mesilase film” kujutatud putukamaailmadega, mille ühiskonnakorraldus oli rangelt konformne.

Teadlaste sõnul on selliste koosluste ehk superorganismide ülesandeks kindlustada oma geneetilise materjali edasikandumine järgmiste generatsioonideni. Mõnedes gruppides täidavad selle liikmed ka järelvalvaja rolli. Näiteks mesilassülemis võivad töömesilased hävitada need munad, mida pole munenud kuninganna - selleks, et tagada kuninganna järeltulijate ellujäämine.

„Mesilassülemis aitavad töömesilased kolooniat isegi oma hukkumise hinnaga, sest kuninganna kannab edasi nende geene,” ütleb Edinburghi ülikooli teadlane Andy Gardner.

Gardneri sõnul on superorganismid on üsna haruldased ja eksisteerivad ainult juhul, kui sotsiaalses grupis puudub sisekonflikt. „Nõnda, et me ei saa seda terminit kasutada näiteks inimühiskondade puhul.”

Uuringutulemused ilmusid ajakirjas Journal of Evolutionary Biology.