Merkuur, kõige päikesepoolsem planeet, on oodatust märksa omanäolisem

 (2)
Merkuuri pind Messengeriltr pildistatuna. Foto: NASA; AFP
Merkuuri pind Messengeriltr pildistatuna. Foto: NASA; AFPScanpix

Kui seni peeti Merkuuri sarnaseks meie Kuuga, siis NASA kosmosesondi värsked avastused näitavad, et kõige päikesepoolsem planeet on oodatust märksa omanäolisem. Tähelepanuväärsed on planeedi koostis, vulkaanid ning ebaühtlane magnetväli. «Meie ees on otsekui uus planeet, sest sedalaadi vaatlusi pole me saanud varem teha,» märkis missiooni juhtiv teadlane Sean Solomon Washingtonis asuvast Carnegie Institutionist.

Pressikonverentsil, kus ta kõneles, tegid teadlased esimesed kokkuvõtted märtsikuust saadik Merkuuri orbiidil tiirelnud kosmosesond Messenger kogutud andmetest ja tunnistasid, et palju seni arvatust osutus vildakaks. «Meil oli palju ettekujutusi Merkuurist, mis olid ebatäiuslikud, valedel alustel. Nähes esimesi orbiidilt saadud andmeid, pidime paljud neist ideedest kõrvale heitma,» rääkis Solomon.

Messengeri kaamerad ja spektromeetrid näitasid planeedi põhjapoolkeral ulatuslikku, nelja miljoni ruutkilomeetri suurust laavavälja. Need annavad kinnitust, et Merkuuril vulkanism tõepoolest esineb ja see on märkimisväärselt planeedi pinda kujundanud, kirjutab Tarkade Klubi.

Kuigi väliselt sarnased, tuleb välja, et Merkuuri pinnas on Kuu omast hoopis teistsuguse koostisega. Teadlastele üllatuseks avastasid nad pinnase koostisest hulgaliselt väävlit, mis lükkab ümber levinud teooriaid planeedi tekke kohta.

Tarkade Klubi värskes numbris:
- Millised on tuleviku robotid?
- Mobiilid ja vähk: kus on tõde?
- Maailma suurim tehnika-lego
- Inkade linn Machu Picchu
- Nutikad varesed
- Kust võib Päikesesüsteemis leida elu?

Senise arusaama kohaselt moodustus Merkuur algse planetaarudu kõige kuumemast ja tihedamast osast. Selle temperatuuri juures poleks kergemad elemendid, nende seas väävel, tohtinud ainesse püsima jääda. «Sellised elemendid lähevad tavaliselt ilmaruumi kaduma,» märkis Solomon. Kuna Merkuuri puhul ei läinud, peavad teadlased hakkama uuesti nuputama, mil moel planeet sündis.

«Kõik meie lihtsad ideed kuumast planeedist, kust lenduvad ained kergesti kaotsi lähevad ... On osutunud, et lugu pole nii lihtne, kui arvasime,» lisas Solomon.

Hoobi said ka teooriad selle kohta, miks on Merkuuril tohutu metallist tuum. Messengeri andmed välistasid kaks enim levinud hüpoteesi ja jätsid kõige tõenäolisemana alles selle, et millalgi nooruses põrkas planeet kokku teises sama suure taevakehaga, mis pinnakihid minema pühkis.

Merkuur on Maa kõrval teine Päikesesüsteemi planeet, millel on märkimisväärne magnetväli, ning teadlased ootasid huviga Messengeri andmeid, et Maa ja Merkuuri magnetvälju omavahel võrrelda. Ka siin põrkasid teadlased nähtusele, millele nad veel seletust ei oska anda – Merkuuri magnetväli on põhjapoolkeral tunduvalt tugevam kui lõunas. Planeedi magnetekvaator asub 480 kilomeetrit geograafilisest ekvaatorist põhja pool ja selle tagajärjel pommitavad kosmilised osakesed lõunapoolkera märksa tihedamalt.

Ebasümmeetria põhjus peitub ilmselt planeedi sügavuses, kuid täpsemaid selgitusi ei oska teadlased veel pakkuda. Üks võimalus on, et planeedi magnetpoolused on parajasti vahetumas.

Üks küsimus, millele Messenger peab vastuse andma, on vee leidumise kohta Merkuuri pinnal. Arvestades, et päikeselähedase planeedi pinnatemperatuur võib ulatuda 450 kraadini Celsiuse järgi, võib see tunduda ebatõenäolisena. Kuid pooluste läheduses võib leiduda kraatreid, mille põhja ei ulatu ükski päikesekiir ning kus võib seetõttu olla jäätunud vett.
Tõepoolest leidis Messenger piisavalt sügavaid kraatreid ning jätkab nüüd uuringuid, et kindlaks teha, kas neis ka jääd võiks olla.

Messenger on Merkuuri ümber tiirelnud umbes kolmandiku plaanitud tööaastast.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!