Uurijad panid kuuele noorele merielevandile satelliitraadiosaatja külge, mis salvestas nende kiiruse, asukoha, sukeldumise sügavuse, vee temperatuuri ja liikumise spetsiifika. Merele viidud noorloomi jälgiti viiepäevasel koduteel, vahendab Roheline Värav.

Merielevandid vajusid vahel ookeani põhja poole nagu langevad lehed, ei liiga kiiresti ega liiga sügavale. See veider eesmärgita sukeldumisviis ongi ilmselt nende puhkusehetk. Teadlased oletavad, et selline sügavuses magamine kaitseb neid vaenlaste eest.

Merielevante on kaht liiki: lõunapoolkeral elab lõuna-lonthüljes ja põhjapoolkeral põhja-lonthüljes. Põhja-lonthülged rändavad suvepuhkuselt Californiast talvitama Vaikse ookeani keskossa ning Alaskasse ja on merel kaheksa kuud järjest.

Nende reis on kuni neli tuhat kilomeetrit pikk ning maaribakest sel teekonnal ei leidu. Nii on ikka huvi pakkunud küsimus, millal ja kuidas merielevandid magavad.

Teised mereimetaja, vaalad ja delfiinid, arvatakse magavat liikudes, viibides poolunes veepinnal ja lülitades osa ajust välja. Võimaliku vaenlase ilmudes nad aga ärkavad. Ent merielevandid on rännates veepinnal ainult mõne minuti, samuti on nende aju teistmoodi ehitusega kui delfiinidel ja vaaladel.