Teadlaste sõnul on merevetikatel mitmeid eeliseid maismaalt pärit biokütuse tooraine ees. Ta kasvab oluliselt kiiremini, võimaldades koguda kuus saaki aastas, vahendab
.

Erinevalt puudest ja taimedest ei sisalda merevetikad ligniini (looduslik polümeerne ühend) ning ei nõua seetõttu vastavat eeltöötlemist.

Samuti absorbeerib vetikas atmosfäärist seitse korda rohkem süsihappegaasi kui puit, mis on praegu enimkasutatud biokütuse tooraineid.

Teadlaste sõnul saab toorainena kasutada erinevaid vetikaid, kaasa arvatud planktonit. Ensüümi abil lagundatakse vetikad suhkruteks, millest saab seejärel kääritada etanooli.

Tulemuseks on kütus, mida on odavam ja lihtsam toota kui teraviljast või puidust aetud etanooli. Ühtlasi ei avalda tootmine mingit mõju tooraine hinnale, osutavad teadlased, kes on oma töö tulemuse juba patenteerinud.