Merepinna tase on varemgi kiirelt muutunud

 (9)
Merepinna tase on varemgi kiirelt muutunud
AFP/Scanpix

Senine ettekujutus maailmamere taseme muutumisest Kvaternaari (viimased 2,6 miljonit aastat) jooksul võib minna ümbervaatamisele.

Jeffrey Dorale Iowa ülikoolist väidab, et 81 000 aasta eest oli meretase tänasest meetri võrra kõrgem. See järeldus on teravas konfliktis varasema ettekujutusega tänasest 30 meetri võrra madalamast meretasemest. Väide põhineb Mallorca saarel läbi viidud välitööde andmestikul, vahendab Novaator Science Daily uudist.

Dorale kasutas merepinna taseme hindamiseks speleoteeme (kaltsiumkarbonaadist moodustised lubjakivikoobastes, näiteks stalaktiidid). 30-meetrine erinevus tähendab, et sulama peaks nelja Gröönimaa jääkilbi suurune jääkogus. Uurimus avaldati ajakirja Science 12. veebruari numbris.

Dorale’i sõnul eelnes 81 000 aasta tagusele meretaseme kõrgseisule kiire sulamine, mille jooksul tõusis merepind tuhande aastaga 20 meetrit. Sulamisele järgnes aga sama kiire jahtumine, mil meretase taas kiirelt langes.

„See tähendab viiekümne aasta kohta keskmiselt meetrist muutust merepinna tasemes,” ütleb Dorale. „Täna elab üle kolmandiku kõigist inimestest rannikust kuni saja kilomeetri kaugusel. Väga suur osa sellest alast oleks nii kiirest merepinna taseme muutusest tugevasti mõjutatud või isegi mere poolt alla neelatud. Meie uuring näitab, et väga suured muutused saavad toimuda kõigest ühe inimese eluea jooksul.”

Dorale’i uurimus läheb vastuollu mõne varasema uuringu tulemusega, mille andmed on kogutud Barbadose ja Uus-Guinea korallrahusid uurides, kuid samas ühtivad nad Bahamal, USA Atlandi ookeani madalikul, Bermudal, Kaimanisaartel ja Californias läbi viidud välitööde andmestikuga.

„Sellel teemal on palju vaieldud, kuid meie andmestik on üsna kindel,” ütleb Dorale. „Esiteks on speleoteemid väga täpsed merepinna taseme indikaatorid ning teiseks sobib Mallorca selliseks uurimistööks väga hästi, sest suure ulatusega tektoonilisi maakoore kõikuvliikumisi siin viimasel ajal esinenud ei ole. Lisaks kõigele on siin väga mõnus välitöid teha.”

Dorale tegi antud uuringut läbi viies koostööd Lõuna-Florida, Baleaari saarte ja Rooma ülikoolide teadlastega.