Merepind tõuseks jääkilbi sulades seniarvatust vähem

Antarktist ja Gröönimaad katvate jääkilpide sulamine ei põhjusta nii suurt maailmamere taseme tõusu, kui varem arvati. Samuti ei ole tõus kõikjal ühtlane.

Ajakirjas Science avaldatud artiklis väidavad teadlased, et Lääne-Antarktise jääkilbi sulamine tooks kaasa maailmamere 3,3-meetrise tõusu. vahendab Novaator BBC uudist.

Varem on tõusu ulatuseks pakutud 5-7 meetrit. Ka kolmemeetrine tõus omaks väga raskeid tagajärgi rannikupiirkondadele üle maailma. Raskustesse satuks näiteks New York ning ainuüksi Bangladeshis peaksid kümned miljonid inimesed leidma omale uue elukoha.

„Lääne-Antarktise jääkilpi loetakse ebastabiilsemaks kui Gröönimaad ja Ida-Antarktist katvaid jääkilpe, mistõttu selle sulamise või kokkukukkumise tagajärgede uurimine on kõige olulisem," ütleb professor Jonathan Bamber Bristoli ülikoolist.

Teemaga hakati tegelema 1970. aastail ning siis leiti, et merepinna tase võiks Lääne-Antraktise jääkilbi kadumisel tõusta umbes viis meetrit. Sellest ajast pole aga keegi uusi arvutusi teinud, ehkki andmeid jääkilbi paksuse ja jääkihi aluse topograafia kohta on oluliselt juurde tulnud.

Neile andmetele tuginedes saab täpsemalt arvutada mitte ainult jääkilbi mahu, vaid mudeleid kasutades ennustada, milline osa jääkilbist on kõige ebastabiilsem ning millise jõudmine merre ei ole tõenäoline.

Teadlased uurisid ka seda, millised piirkonnad merepinna taseme käes kõige enam kannataksid. Varem lihtsustati seda ülesannet, eeldades, et kogu tõus jaotub ühtlaselt. Tegelikult sõltub see Maa gravitatsioonivälja iseärasustest.

Suurim tõus tabab teadlaste sõnul Põhja-Ameerika ida- ja läänerannikut umbes 40 põhjalaiuskraadi ümbruses. Seega oleksid keskmisest suuremas ohus näiteks San Francisco ja New York. „Kui keskmine tõus oleks 1 meeter, siis New York kannataks 1,25-meetrise tõusu käes," ütleb Bamber.