Meie toitumisharjumused on sünnitanud uut tüüpi superbakteri

 (15)
Ev100 nostalgiasööki
Foto on illustreerivFoto: Ester Vaitmaa

Läänelikud suhkrurikkad toidud on välja kujundamas uut tüüpi kõhulahtisust tekitavat bakterit, kes on äärmiselt vastupidav ka desinfitseerimisele, vahendab Live Science.

Clostridium difficile bakter on inimestele tuntud juba mõnd aega. Spoore levitav bakter on nakkusohtlik ning seda leidub laialdaselt eri pindadel, mida inimesed käsi pesemata puudutavad.

Teadlased on juba varasemalt täheldanud, et viimasel ajal on bakter aga desinfektsioonivahenditele oluliselt vastupidavamaks muutunud ning otsustasid 906 keskkonnast, inimestelt, koertelt, sigadelt ning hobustelt kogutud proovi abil asja uurida. Selgus, et bakter on arenemas kaheks erinevaks liigiks.

"Selleks, et kaht organismi peetaks samaks liigiks, peab nende genoom kattuma 95 protsendi ulatuses," selgitasb baktereid uurinud Nitin Kumar Wellcome Trust Sangeri Instituudist. Kumari sõnul oli uuritud bakterite puhul see kattuvus 94 ja 95 protsendi ringis, mis näitab, et bakterid on liigilise eristumise piiril.

Üks nendest liikidest, mida kutsutakse nüüd Clostridium difficile tüüp A-ks, ongi viimasel ajal haiglates üha levinumaks muutumas. 70 protsenti kõigist haiglatest leitud proovidest olid just see konkreetne variant bakterist.

DNA analüüs näitas, et see liik hakkas eristuma umbes 76 000 aastat tagasi ning ajapikku kogus endasse geene, mis aitasid moodustada desinfektsioonile vastupidavaid spoore. Kuid see ei olnud ainus erinevus, mis neil võrreldes tavapärase Clostridium difficilega oli.

Teadlased leidsid veel, et see bakter elutseb hea meelega suhkrust toitudes ning hiirtel läbi viidud katsed näitavad, et eriti sobilikud on neile glükoos ja fruktoos, mida inimesed tänapäeval palju sisse söövad. Kumari sõnul on meie toitumisharjumused üks kõige olulisemaid tegureid, mis bakteril areneda aitab ning tema arengut kujutab. Samuti on see üks põhjuseid, miks bakter haiglates niivõrd levinuks on muutumas.