Meie inimahvlastest eellased võisid olla eurooplased
Fossiil, kelle Barcelonas asuva Katalaani paleontoloogiainstituudi teadur Salvador Moyà-Solà koos kolleegidega on ristinud nimega Anoiapithecus brevirostris, pärineb inimese evolutsiooni sellisest perioodist, mille kohta andmeid leidub väga hõredalt, vahendab New Scientist.
Ehkki loomast on säilinud vaid nägu, lõug ja hambad, paigutab nende kuju ta aafrika inimahvlaste sugupuusse, kust tänaseks päevaks on eristunud gorillad, šimpansid ja inimesed. Ometi ilmnevad selle juures ka sugulusrühma Kenyapithecinae tunnused.
Moyà-Solà väidab, et A. brevirostris ja mõned sarnase välimusega kenyapithecuse-laadsed elutsesid Euroopas veidi pärast aafrika inimahvlaste ja kenyapithecuse sugupuude lahknemist, ning leiab, et seega võis lahkulöömise protsess samuti seal aset leida. Kui tal on õigus, elasid meie inimahvlastest esivanemad Euroopas ning kolisid alles hiljem Aafrikasse, kus neist arenesid kaasaegsed inimesed.
Selline Aafrikasse rändamise stsenaarium kujuneb tõenäoliselt vastuokslikuks. Kriitikute arvates peegeldavad Moyà-Solà avastuse laadsed leiud pigem erinevusi Aafrika ja Euroopa fossiilide säilivuse kvaliteedis kui pakuvad juhtlõngu inimahvlaste tegeliku põlvnemise kohta.
USA-s Chicagos asuva Illinois' ülikooli paleobioloog Jay Kelley viitab asjaolule, et fossiilne teave kõne all oleva ajastu kohta on Euroopas märksa paremini säilinud kui Aafrikas. "Kui andmed on ühel mandril olemas ja teisel puuduvad, on oletused rühma pärinemise kohta fossiilandmetega mandrilt kerged tekkima," leiab ta.
